Kui ma esmakordselt The Outer Worldsi nägin, ei osanud ma sellest miskit head arvata, see nägi välja nagu Bethesda Falloutide kloon. Kui ma aga hiljem kuulsin, et selle taga on mu lemmikmängustuudio Obsidian Entertainment, hakkasid mu kõrvad liikuma ja silmad särama. Olgem ausad, Obsidian pole kunagi ühtegi viletsat mängu loonud. Isegi Bethesda poolt tundmatuseni ära rikutud Fallouti mänguseeriasse suutsid nad tekitada ühe korralikuma teose nimega Fallout: New Vegas.
The Outer Worlds on üksikmängu loole keskenduv rollimäng Obsidian Entertainmentilt ja Private Divisionilt. Sooviga koloniseerida uusi planeete asud koos kaaslastega pikale teekonnale galaktika kaugemasse nurka. Kuid järgmisel hetkel, kui sind sügavast unest üles äratatakse, ei ole asjalood kaugeltki sellised nagu reisi alguspunktis lubati. Avastades end keset sügavat vandenõu, selgub tasapisi tõde Halcyoni koloonia ning seda juhtivate korporatsioonide kohta. Sinu kätes ei ole ainult kosmoselaeval magavate sõprade, vaid kogu Halcyoni koloonia tulevik. Milliseks need kujunevad, sõltub juba sinu tehtud otsustest.
Obsidiani loodud maailm näeb välja värviline, huvitav ja muidu fantastiline. Siit võid leida kõikvõimalikke erinevaid elukaid ja inimesi, kes pakuvad nii mõnegi huvitava kohtumise. Juhuse hooleks ei ole midagi jäetud, arendajad on tähelepanu pööranud isegi pisiasjadele ning ka tehnilise poole pealt ei saa neile midagi ette heita. See on kõikvõimalike katkiste ja lohakalt tehtud mängude (kui Nintendo kraam välja arvata) kõrval üsna tervitatav vaheldus.
Kõigele lisaks rõõmustatakse meid huvitava mängulooga, pakkudes kohtumisi nii heade kui halbade tegelastega, kes selles maailmas elavad. Mäletate veel Fallout: New Vegast, kus tuli teha valikuid erinevate gruppide vahel ning nii mõnigi kord neid teineteise vastu mängida? Sarnast asja võimaldab ka The Outer Worlds. Igal tegelasel on pajatada oma lugu ning neil on omad huvid ja eesmärgid. Sestap avastad end juba üsna mängu alguses olukordadest, kus tuleb teha raskeid otsuseid, mille tagajärgedega pead hiljem leppima. Seetõttu soovitan valikute langetamisel kõikvõimalikke plusse ja miinuseid hoolikalt kaaluda. Samuti tasub erinevate tegelastega rääkida, sest nad võivad aidata sul toimuvat paremini mõista või lihtsalt su abi paluda. Ühesõnaga, Obsidiani meeskond on taas kord oma fantaasial lennata lasknud ning tulemus on lihtsalt suurepärane.
Oma teekonnal leiad ka kaaslasi (neid on kokku kuus), kes aitavad sul pahalasi teise ilma saata ja nii mõnelgi korral on neil toimuva kohta välja käia enda arvamus. Seetõttu võib missiooni käigus juhtuda, et su kaaslane laskub tõsisemasse vestlusesse tegelasega, kelle poole pöördusid. Ühesõnaga, tegemist ei ole mingite zombidest käpiknukkudega, kes sinuga kaasas tolknevad, vaid ikka päris elavate tegelastega, kel on oma isiksus. Loomulikult on neil kõigil ka oma lugu, millest sinagi osa saad, kui otsustad neid aidata.
Lisaks põhimissioonidele leidub mängus ka igasuguseid kõrvalmissioone, mis aitavad sul maailma ja seal elavaid tegelasi paremini mõista. Suurem osa neist on üsnagi humoorikalt tehtud ja igav ei tohiks kellelgi hakata. Mingite tobedate korduvate üksluiste “mine korja mulle 5 sinist lille, nüüd korja mulle 10 seent, nüüd too 10 punast lille” taolist jama siit ei leia. Isegi kui sulle peakski ette sattuma missioon, kus tuleb kolle teise ilma saata või mingeid asju otsida ja kokku korjata, siis nagu ma ütlesin, neil kõigil on konkreetne lugu pajatada. Pealegi saab nii mõndagi ülesannet lahendada mitmel erineval moel, sõltuvalt su tegelase oskustest ja tehtud valikutest.
Loomulikult leidus mängu juures siiski ka üht ja teist, mis mind veidi häiris, kuid kõik need olid kõrvalised pisiasjad. Näiteks, kui ma varustust korrastasin ja laiali jagasin, siis kaaslaste ekraanil olles ei olnud võimalik oma kraami sorteerida. See oleks olnud igavesti mugav ja tore võimalus, aga sai hakkama ka ilma selleta. Samuti oleksin tahtnud aktiveerida rohkem kui ühe missiooni korraga, et oleks kohe näha olnud ühes piirkonnas olevad missioonid, ilma selleks aknaid vahetamata. Ehk pisiasjad, aga ei midagi sellist, mis mängukogemust rikuksid. Ahjaa… veidi pikem oleks The Outer Worlds võinud kah olla. Kokku sai mängitud umbes 35-40 tundi ja oli kuramuse kahju, kui ta lõpuks läbi sai.
The Outer Worlds on suurepärane, üks huvitavamaid ja nauditavamaid mänge, mida ma sel aastal proovinud olen. Tegemist on aasta ühe parima rollimänguga ning kõik kellele see žanr ja hea lugu meeldivad, peaksid selle mängu omale kindlasti ostma. Soovitan soojalt, The Outer Worlds on oma hinda väärt.
Lapsevanematele: The Outer Worlds on rollimäng, mille tegevus toimub väljamõeldud maailmas. Rollimängule kohaselt on siin palju vestlusi, mis eeldavad heal tasemel inglise keele oskust. Mängus kasutatud huumor sobib ennekõike täiskasvanutele, mistõttu PEGI reitingute järgi on see märgitud sobivaks alates 18-ndast eluaastast.
