Gotham Knights – kas Batman on tõesti surnud?

Ringi liiguvad kuulujutud, et Batman olevat surnud. Kas see on tõsi? Kas Gothami linna kaitsja Batman on tõepoolest surnud? Seda kuulujuttu on raske uskuda, mistõttu ei jää muud üle kui mäng käima panna ja ise järgi kaeda, sest juba Eesti vanarahvas teadis, et oma silm on kuningas.

Aga see pole kaugeltki ainuke kuulujutt, mille paikapidavuses ma oma silmaga veenduda tahan. Nimelt viriseti internetis juba enne mängu ilmumist, et tegemist on täieliku rämpsuga, sest “Gotham Knights” jookseb ju kõigest 30 kaadrit sekundis ning virin kestab siiamaani. Appi, kuidas saab tänapäeval anda välja mängu, mis ei jooksegi 60 kaadrit sekundis.

Olen aastakümnete jooksul mänginud palju erinevaid videomänge ja kas teate, see ei olnudki nüüd nii väga ammu kui suurem osa mänge jooksid 30 kaadrit sekundis või alla selle ning hoolimata sellest suutsid nad pakkuda mängurõõmu. Inimesed naudivad ja mängivad ju samal ajal ka mingeid kuubikumänge nagu “Roblox” ja “Minecraft” ning keegi ei vingu. Või veel parem näide, 2010. aastal ilmus selline mäng nagu “Alpha Protocol”, mille graafika oli tolle aja ootuste kohta üpris rämps, kuid seda mängima hakates tuli selle rämpsgraafika alt välja üks vapustavalt äge mäng. “Gotham Knightsiga” on sama lugu, see võib toimida 30 kaadrit sekundis, aga mäng ise ja selle lugu on piisavalt head, et see 30 kaadrit sekundis mind ei häirinud. Aga mängust endast juba lähemalt kohe allpool.

“Gotham Knightsi” käivitades teatab Batman tõepoolest ekraanil, et kui sa seda videot nüüd vaatama peaksid, on Batman ilmselt surnud. Järgnevate kaadrite jooksul näidataksegi mängijatele, kuidas Batman oma otsa leiab. Kuid mis saab sellisel juhul Gothami linnast? Kas see jääb nüüd igasuguste pahade saagiks? Oh ei, linna asuvad kaitsma Batgirl, Nightwing, Red Hood ja loomulikult ei keegi muu kui Robin. Õnneks on Batman oma surma puhuks ettevalmistusi teinud ja uutele superkangelastele mõned vihjed maha jätnud, mida nood uurima peaksid.

Mängija saab valida omale nende kangelase seast ühe, kellega ta mängib, aga soovi korral saab mängu jooksul tegelaste vahel ka vahetada. Kuna tasemeid ja kraami saavad jooksvalt kõik kangelased, siis ei pea muretsema ka selle pärast, et mõni kangelane oleks äkki madalama tasemega. Kui sa baasis kangelast vahetad, tuleb enne linnatänavale tormamist oma varustust sobivale tasemele kohandada ja kogemuspunktid vajalikke oskuste alla ära paigutada. Nii lihtsaks see kangelaste vahel vahetamine tehtud ongi. Silmas peab muidugi pidama seda, et erinevatel kangelastel on erinevad oskused ja boonused, ühesõnaga vastavalt oma mängustiilile tuleks valida ka kangelane, sest ei ole mõtet Robiniga rusikameest mängida ja Nightwingi või Red Hoodiga keerukamates missioonides teha nägu nagu sa oleksid mingi suur hiilimisekspert.

Kõigele lisaks on sul võimalik linnatänavaid pättidest puhastama minna koos sõbraga. Nimelt pakub mäng koos mängimise võimalust, tõsi, kahjuks ainult kahele mängijale korraga. Oleks olnud palju ägedam, kui seda oleks saanud kuni kolme sõbraga koos mängida, nii et kõik neli superkangelast oleks korraga linnatänaval madistamas. Hea asi on ka see, et sa ei pea koos sõbraga üldsegi koos madistama, tema saab minna peksta pahasid ühes linnaotsas kuni sina oled hoopis kusagil mujal. Muretsema ei pea ka kogutud kogemuspunktide ja koos tehtud missioonide pärast, kui sõbral äkki pole mingil õhtul aega mängida. Kui oma maailma tagasi lähed, siis see tuleb sinuga kõik kaasa.

Muus osas on tegemist üsna sarnase mänguga nagu seda oli “Batman: Arkham Knight”, sest mängus on seesama võitlusüsteem, seesama linn, ikka need samad tegelased ja pahalased, ühesõnaga peaagu kõik on sama, lihtsalt ilma Batmanita ja ilma Jokerita. Ma pean ütlema, et see oli minu silmis pluss, sest mul oli vaikselt juba kõrini sellest Batmani ja Jokeri igavesest armudraamast. Nii et kui sulle meeldisid “Arkhami” mängud ja Batmani puudumine sind nutma ei pane, on tegemist teosega, millele soovitan kindlasti võimaluse anda.

Lugu ise on selline tüüpiline Batmani mängude lugu, kus värsketel linnakaitsjatel tuleb pahad üles otsida, neile naha peale anda ja mõistatusekilde koguda, et pilt kokku panna ja välja selgitada need põhipahad, kes kogu asja taga on. Kuid lisaks põhiloole on olemas ka kõrvalmissioonid Harley Quinni, Mr. Freeze’i ja Clayface’iga. Vaat need on ägedad lood, eriti Harley Quinni osa on lihtsalt vapustav. Juba ainuüksi nende kõrvallugude pärast tasub seda mängu mängida.

Eelpool mainisin korra ka seda et vahepeal tasub varustust ajakohastada. See on vajalik eelkõige selleks, et pahalased linnas sul üle pea ei kasvaks, sest kui sa varustust uuendada unustad, siis võib juhtuda, et järgmises lahingus, eriti bossilahingus, saad sa haledalt peksa. Siinkohal ei suuda ma kahjuks otsustada, kas see varustuse uuendamine on abiks või ei. Küll aga meeldis mulle, et ma saan kangelaste välimust muuta ja uute kostüümide lahti lukustamisel soovi korral ka stiile kombineerida. Nii saad oma superkangelaste välimust muuta vastavalt oma soovidele.

Küll aga ei meeldinud mulle mängus taaskord need bossilahingud. Näiteks Mr. Freeze’i lahingud olid minu jaoks pikad, tüütud ja frustreerivad. Miks peab mängijaid mingite napakate bossilahingutega tüütama? Õnneks saab ka neid bossilahinguid koos sõpradega teha ning sedasi on nad märksa lihtsamad. Peale bossilahingute eriti millegi muu üle ma põhjust vingumiseks ei leidnudki.

Gothami linn ise näeb väga ilus välja ja see linna tuledesära kusagil öösel kõrgel katusel istudes on nauditav. Kui mõni hetk väga meeldima hakkab, on mängul olemas ka fotorežiim, mis võimaldab sul siis omale meelepäraseid pilte vorpida.

Animatsioonid on mängus samuti fantastilised, eriti kui Batgirl graatsiliselt viimasele pahale lõpu peale teeb, seda on lihtsalt nauditav vaadata.

Kui mängulugu läbi saab, ei pea mängu kinni panema, vaid võid maailmas edasi seigelda ja kui mõned missioonid tegemata jäid, siis neid tegema minna või niisama linnas korda hoida ja omale paremat varustust korjata. See viimane on eriti vajalik siis, kui sa tahad pärast mängu lõppu teha Gilded City missioone, sest sealsed pahad on kohe eriliselt tugevad. Soovi korral aga võid kätte võtta ja hoopis New Game+ käima panna.

Kokkuvõttes on “Gotham Knights” väga hea mäng, mis mulle meeldis ja kindlasti oli see üks 2022. aasta põnevamaid mänge. Mängida saab seda üksi, kuid veel parem on see koos sõbraga. Need, kellele meeldisid “Arkhami” sarja mängud, peaksid selle kohe kindlasti ette võtma ning ärge laske end heidutada sellest, et mäng pakub ainult 30 kaadrit sekundis valikut, sest see ei tee mängu mitte kuidagi halvemaks. Kui Batmani puudumine teid ei häiri (ja uskuge mind, tegelikult on hea, et te saate Batmani asemel ka teiste kangelastega mängida), siis soovitan sellele mängule kindlasti võimaluse anda. “Gotham Knights” on hetkel mitmel pool soodushinnaga müügil ja selle raha eest on seda mängu maa ja ilm.

Lapsevanematele: “Gotham Knights“ on PEGI reitingusüsteemi järgi soovitatav alates 16. eluaastast, kuid kui inglise keel suus ja Batmani teosed meeldivad, siis ma ei näe põhjust, miks ei võiks seda avatud maailmaga superkangelaste mängu mängida ka veidi nooremad.