60h 54m 55s ja 95% completionit hiljem võin öelda, et Dying Light on väga sisutihe mäng. Harva, ka parimate mängude seas, juhtub nii, et ma viitsin põhimõtteliselt kõik võimalikud asjad mängus ära teha. Dying Light ei ole absoluutselt kuskil eliitide hulgas aga siiski miski paelub piisavalt, et hoida mängija huvitatuna ja mängus sees.
Nii juhtus minuga. Nagu alati, vähe skeptiliselt ostsin oma kõige vähem lemmikust, FPS, žanrist tiitli ja tuginesin vaid kuulujuttudele, et pidavat hea mäng olema. Esimeste mängutundide jooksul mõtlesin, et kohutav liikumine ja jube igav algus. Pärast aabitsatunnilist sissejuhatust mängu, oli mu tegelasel käes torujupp ja loll idee minna õue. Pidevalt vaatasin selja taha, et ega juhuslikult keegi minuga kaasa ei tahtnud tulla. Ei, alati läksin üksi Harrani uudistama. Ma arvan, et kõik kes on Dying Lighti mänginud jagasid minuga sama emotsiooni esimestel mängutundidel: See torujupp on sama efektiivne nagu vatitikk… Ja miks mu tegelane ära väsib, enne kui üks ainuski zombi surnuks pekstud on?
Igaljuhul, mängu stoori on tõsiselt haigutama panev klišee ja pole kuigi mainimisväärne. Eks ta olegi nii tänapäevases zombimajanduses: tõsine defitsiit zombipatogeenide päritolu ideedest ja Dying Light ei ole mingi erand. Ka siin on maailma silmad olnud kuid Harrani linnal tundmatu patogeeni pärast… Duh!
Jookse! Paks poiss. Jookse!
Mängu silmapaistvam pool on aga Assassins Creed’lik parkour süsteem. Selline asi teeb FP mängu tõsiselt huvitavamaks minu jaoks. Kahju ainult, et see veidi igav parkour süsteem on.. või ehk mitte igav, aga nii palju võimalusi oleks olnud: Seintel jooksmine, jooksu pealt vastase maha võtmine (Hoo kaotamise või täieliku seiskumiseta). Natuke oleks võinud ju Mirrors Edge’ilt võtta. Tõesti, ma ei ütle, et parkour süsteemil midagi viga oleks. Väga hästi tehtud ja mõnus (eriti grapple hookiga) aga lihtsalt väga Average Joe on see asi.
Sama asi ka lähivõitlusega. Uskuge mind, mulle meeldib oma zombisid taguda samamoodi nagu teilegi. Eriti kui mul on võimalus oma relvad ära tuunida ja ilutulestikku teha. Aga võitlus on siiski väga Hack’n’Slash, mu tegelane vehib oma relvaga nagu pipragaasi näkku saanud naisterahvas. Vaenlane küll alati esimese hoobiga ära ei sure (Kui välja arvata 1200 ja suurema DMG relvad) aga siis pärast korduvat peksmist järsku lõikab üks hoop terve inimkeha läbi. Oleks tahtnud mängus näha veidi rohkem ”Käed külge” vägivalda. Kaks sellist maha võtmist on, aga nad on liialt vaeva nõudvad ja pigem juhuslikud.
Kahekäe relvad meeldisid mulle mängu alguses kõige enam, sest siis oli tõsine ajavõit zombisid tagudes. Aga need suured ja rasked relvad teevad loomulikult võitluse kõvasti kohmakamaks ja oma hoopide ajastamine on tõsiselt tähtis ja raske. Ma ei jõudnud ära oodata, kuni sain ”Stomp” ja ”Tuuleveski” skillid. Tuuleveski oli ikka tõeline pettumus. Ülerahvastatud olukorrast see sind ei päästa, sest esiteks läheb rünnaku ”laadimiseks” pool igavikku aga kui sa juba jõudsid selle ära laadida, siis ole valmis lööma, onju? Õige, ainult et kohe kui rünnaku nupu lahti lased, läheb peategelasel veel omakorda palju aega rünnaku läbiviimiseks. Sel ajal on su tegelane aga rünnakutele avatud ja tavaliselt lõppeb tuuleveski katkestudes. Selge, sellest hetkest peale enam kahekäe relvi ei kasuta.
Müstiliselt nõrgad pumppüssid ja automaatrelvad! Neid soovitaks kasutada ainult siseruumides või võrdväärsete relvadega Rais’i meeste vastu. Need relvad ei ole mitte ainult ebaefektiivsed vaid ka lärmakad ja kutsuvad esile rohkem tüli, kui algselt soovida võisid. Siseruumides võivad nad pigem kasulikud olla, tõmmates vastaste karja koguaeg enda poole ja nii saab kiiresti toad puhtaks. Aga väljas ei ole väga otstarbekas nendega laamendada ja pigem säästaks kuule. Ainult kui kasutaks, siis kas suure Gooni või veel suurema Demolisheri vastu, kellele heameelega lähedale ei astu.
Miskipärast aga ei tundunud see loogiline, kui mul oli kirves 900DMG ja sain Gooni maha võetud ca.4-6 hoobiga ja kui mul oli pumppüss mille DMG oli 1500, siis läks vahest kuni 30 lasku (nende seas ka ca. 8 ‘jooksjat’ kes paugutamise peale välja ilmusid). Ei soovita!
Kui pimedus tuleb, püsi toas!
Dying Light’i öine tsükkel on vaieldamatult väga hästi tehtud. Tõsiselt pingeline ja hirmuäratav on öösiti ringi luusida… Mispärast ma ka tavaliselt skippisin peaaegu kõik ööd ja topelt XP saamiseks ajastasin öö vaid siseruumide missioonide ajaks või käisin Torni lähistel Volatile(öised ja liiga tugevad olevused) meelitamas ja koduuksel maha laskmas. Kui juba kõrgema leveli oled saanud ja relvad alates 1200DMG, siis kadus hirm öö eest ja Volatile’d olid juba 2-3 hitterid mulle ja niimuuseas hea XP allikas. Seiklused ja muud missioonid siiski jätsin päeva hoolde, sest öösiti oli liiga tülikas kiiresti joostes neid teha. Isegi kui Volatile kerge tappa oli, tuli neid siiski palju ja rohkem kui 2 korraga lõppes kiiresti surmaga ning arvestades, kui raske oli survivor XP saada ja kui palju iga surm seda kaotama paneb, siis polnud öine missioonide tegemine seda üldiselt väärt.
Best mom EVER!
Kõrvalisi missioone oli Dying Light’is tohutult palju ja enamus nendest olid huvitavamad, kui mängu stoori ise. Aga ma arvan, et ma tean ka miks see nii on. Pole ju eriti huvitav, kui teed missioone mängus, kus sa ei tea, kust kõik tegevus algas ning kui ära kõik oled teinud ja ravimi saad kuid seda kasutada ei saa, siis täpselt sealt see ka lõppeb. Mäng jätab su rippuma ja karikat sulle su teenistuse eest ei anna.
Kõrvalistes missioonides leiad sa aga tegevust, kus räägitakse sulle Täpselt, mis juhtus ja sa näed, kuidas see lõppeb. Tegevused varieeruvad ka laialt lihtsast “jookse punkti ‘A’ ja too mulle rätik” kuni “ja peale seda, mine käi ka seal pimedas keldris ja tapa mu naine ära”. Huvitavat tegevust jätkus mitmeteks tundideks ja kokku kestis kauem kui kogu mängu põhistoori ning minu arust on mäng rohkem väärt kõrvalmissioonide kui põhistoori poolest.
Lahedad ajaviite missioonid vahele olid jooksu- ja võitlus väljakutsed, mis aitasid skille uppida.
Kokkuvõtteks, Dying Light on väga hea mäng ja soovitan kõigile. Ka neile, kellel zombižanrist kopp ees ning aeg-ajalt sundis Dying light tibutagi selga tõmbama.
Techland on teinud piisavalt tubli töö, et mind kui FPS vältijat 61h tegevuses hoida ja ausalt öeldes, tahaks veel tegevust. Kahju on see mäng nurka panna.. Hea töö Techland.
Kuidas aga meeldis sulle Dying Light? Jäta oma muljed kommentaaridesse.
Mäng on mängitud PS4 konsoolil.
