Kas te olete ka osa põlvkonnast, kes kasvas üles NBA Jamiga virtuaalseid korvirõngaid kaheksasse väänates? Ei? Liiga noored? Siis NBA Streetiga? Ikka ei? No vähemalt mõne aasta tagust NBA Jami uusversiooni ikka teate? Tegelikult vahet pole, millist neist mängisite, kõik need on heldimusega mäletatavad mängud. Ainult digitaalse väljalaskena ilmunud NBA Playgrounds, mille autoriks on vähetuntud stuudio nimega Saber Interactive, üritab kah kuidagi sinna nimekirja pääseda. Latt (või siis korvilaud) on aga paraku päris kõrgel.
NBA Playgrounds on arkaadstiilis (ehk reegleid peale viskekella pole ja vastaste tõukamine on lausa soovitatav) kaks mängijat kahe vastu kossumäng, kus mängijad on karikatuurid, pealtpanekud on uhked ning saltodega ja aeg-ajalt jagatakse loosirattaga boonuseid, mis annavad sinu meeskonnale väljakul mingisuguse edu. Esindatud on kõik NBA meeskonnad ning igas meeskonnas on nii hetkel liigas palli patsutavaid kui ka ammu ketsid varna visanud mängijaid. Mängijaid valides ei pea samuti sama meeskonna mehi kokku panema, vaid võid vabalt võtta John Stocktoni Jazzist ning Hakeem Olajuwoni Rocketsist ja minna nendega vastaseid terroriseerima. Mängijate saamiseks tuleb avada kossukaardipakke ning sealt vupsavad välja kaardid, mis on kas tavalised, eepilised või legendaarsed (vaadake allpool olevat pilti, et näha erinevate tasemete andmete vahet). Kaardipaki saab iga mängus kogutud taseme või turniirivõidu eest. Päris raha eest pakke kahjuks/õnneks osta ei saa. Minu kui kauaaegse NBA fänni jaoks on meeste valik ja üldine stiil väga mokkamööda ning ma mängiks väga hea meelega pikka aega Playgroundsi, kuid…
Arkaadstiilis kossumängud on alati olnud sõpradega koosviibimistel oma parimas vormis. Strateegiad lendavad nurka ja võidavad need, kes suudavad kiiremini palli endale napsata ja uhkemalt pealt raiuda. Playgrounds aga eeldab, et kõik mängijad oskavad juba mingil määral virtuaalkossu mängida. Nimelt on Playgroundsis kõikidel visetel kolmestest kuni pealtpanekuteni salajane palli lendulaskmiskoht, kus tuleb viskenupust lahti lasta…ainult, et seda kohta mängijale ei öelda. Mul oli pikka-pikka aega suuri probleeme lihtsa „lay-upi“ sisse saamisega. Proovi ja proovi, aga ikka veereb rõngalt maha. Pealtpanekud läksid lihtsamalt, seal õppisin ma selle hetke ruttu ära. Kolmesed? Lihtsaim. Asi. Eales. Playgrounds oleks nagu kaugviskesimulaator, kus võidab see, kes mängu kauem mänginud on. Nimelt on igal viskel ka täiuslik lahtilaskmiskoht, mis lisab viskele ühe punkti juurde. Seega oskaja mees paugutab iga kolmesega hoopis neli punkti. Kui nüüd vastane ei saa korvi alt Hakeemiga haakigi sisse, siis on see päris suur punktivahe, mis paari rünnakuga sisse käriseb. Aga see pole veel kõik! Nimelt annab kõik, mida väljakul tehakse, oma panuse „Lottery Pick“ näidikusse, mille täitumisel hakkab lototron keerlema ja loosib meeskonnale mingisuguse boonuse, nagu näiteks kõikide pealtpanekute/kolmeste eest topeltpunktid, lõpmatu kiirjooks või vastaste viskekellale pannakse ainult kuus sekundit aega. Seega Playgroundsi vähem oskajatega mängides pead ennast meelega tagasi hoidma, sest täiusliku viskega topeltkolmene on alati aus. Ei ole väga lõbus ei sinul ega vastasel.
Aga ega ei peagi siis ju sõpradega mängima, üksi mängimise turniirid on ka ju… On, aga siin tuleb mängu Playgrounsi halastamatu AI. Üksimängimise turniir viib sind läbi erinevate linnade, kus tuleb vastu astuda neljale vastasepaarile. Esimesed linnad on suhteliselt lihtsad, kuid mingil hetkel teeb mängu raskusaste hüppe, millega on väga keeruline mängu nautida. Pariis oli vist see linn, kus arvuti juhitud meeskond enam mööda ei viska ja võtab sinult palli üle keskjoone jõudes ära. Jah, neid on võimalik võita, kuid selleks pead muutma mängu, mis reklaamib ennast lõbusa pealtpanemispeona, üheülbaliseks kolmesevõistluseks. Iga sinu rünnak näeb välja nii: audi sissevise, jaluta poolele väljale, vastane üritab sind lüüa/sinult palli ära võtta, tribla, et seda ei juhtuks, viska kolme. Jooksed tagasi, võtad peale pallita meest, paned talle bloki/võtad palli ära ning kordad eelpool mainitud rünnakut. Kuna vastase meeskond enam mööda väga ei viska, on kohutavalt äge, kui surud Patrick Ewingu tagasi üle poole välja, tema teeb tahakaldega hädakolmese…perfektse lahtilaskmisega ja toob neli punkti ära. Ahjaa, huvitav mehaanika on veel see, et kui sa palli mööda viskad, siis lauda hüppamine on kasutu. Lihtsam on lasta pallil maha kukkuda ja see joostes üles korjata, sest CPU mehed ignoreerivad paar hetke maas veerevat palli. Hüpata võid siis, kui tee ikka täiesti vaba on, kuna siis on lootust lauast pealt raiuda (kui õigel hetkel nupust lahti lased) ja suur jupp lotonäidikust täis saada.
Internetivõimalus Nintendo Switchi variandis veel puudub. See lubati lisada peatselt peale ilmumist tuleva uuendusega, kuid ootame senimaani. Asja ei tee paremaks ka see, et Switchi versioon mängust näeb… udune välja. Menüüd on väga ilusad, kuid mäng ise näeb välja, nagu oleks seda pildistatud fookusest väljas kaameraga. Muidu on kena ja värviline, jookseb sujuvalt ning helipoolelt kommentaator karjub naljakaid ütlusi, kui väljakul midagi toimub. Teiste platvormide versioonid on ilusad ja omavad ka netimängu kohe mängu ilmumisest saadik.
NBA Playgrounds on mäng, kus on potentsiaali kuhjaga, aga teostus on selline poolpidune. Ta lihtsalt ei ole lõbus. Ma kahjuks ei saa seda mängu sellisel kujul soovitada kellegile muule, kui ainult tõsimeelsetele NBA fännidele, kes suudavad mööda vaadata mängu vigadest ja naudivad nostalgiahõngulisi mängijate valikuid. On suur võimalus, et mõni tulevikus ilmuv uuendus mängu parandab, kuid seniks on tegu ühe pettumust valmistava möödaviskega.
| Platvorm(id): PC, PS4, Xbox One, Nintendo Switch Ilmus: 9. mai 2017 Arendaja: Saber Interactive Levitaja: Mad Dog Games Ülevaade tehtud: Nintendo Switch |
 |
Mängu saab osta siit:
