Luigi’s Mansion 3 on 31. oktoobril Nintendo Switchil ilmuv seiklusmäng, mille arendajaks on Next Level Games ja väljaandjaks Nintendo. Kuna mängus tuleb Luigil hakata avastama kummitustest kubisevat hotelli, siis sobib seda igati halloweeni õhtul koos lapsega mängima hakata.
Luigi on koos oma perekonna ja sõpradega kutsutud puhkama luksuslikku hotelli. Kes tasuta puhkusest ikka ära ütleb? Pärast kõiki neid väsitavaid seiklusi ja Mushroom Kingdomi päästeoperatsioone kuluks üks puhkus ju igati ära, mistõttu võetakse see kutse suurima heameelega vastu ning sätitakse ennast hotelli poole teele.
Hotelli jõudes tervitab neid hotelli omanik Hellen Gravely (kelle nimi oleks võinud ju veidi kahtlust äratada), kes seltskonna seejärel hotellitubadesse juhatab. Nagu ühele väsinud töömehele kohane, hüppab Luigi voodisse, viitsimata jalanõusid jalast võtta, avab raamatu ja jääb sealsamas kohe magama. Öösel ärkab aga Luigi printsess Peachi karjatuse peale üles. Hirmust värisedes asub Luigi asja uurima, sest luksuslikust hotellist on vahepeal saanud kummituste hotell. Peachist ja vennast pole aga enam haisugi, küll aga kohtub Luigi hotelli omaniku Hellen Gravelyga, kes on nõus lahkelt selgitama, et ta partneriks on nende vana vaenlane King Boo ning Luigi vend Mario, printsess Peach ja tema sõbrad on pildiraamides lõksus. Luigi ei soovi nendega sama saatust jagada ning Helleni eest põgenedes satub ta hotelli keldrikorrusele, kust ta leiab Poltergust G-OO. Tegemist on sellise tolmuimejale sarnaneva masinaga, millega saab asju, sealhulgas siis ka kummitusi, endasse imeda. Poltergust G-OO’ga varustatuna otsustab Luigi oma sõpru otsima ja päästma minna. Õnnetuseks aga on kummitused liftinupud pätsu pannud ja nüüd tuleb Luigil üles otsida need kummitused, kelle käes liftinupud on. Nii algabki Luigi seiklus, kus korrus korruse haaval tuleb hotelli avastada, liftinuppe korjata ja sõpru pildiraamidest vabastada.
Kuna Luigi’s Mansion 3 on minu jaoks esimene mäng selles mänguseerias, siis ma ei oska seda varasemate mängudega võrrelda. Mäng näeb ise välja suurepärane, sisaldab lahedaid kummitusi ning pakub mitmesuguseid nuputamisülesandeid. AGA… see neetud juhtimissüsteem on lihtsalt kohmakas ja puine. Tolmuimeja (Poltergust G-OO) toru juhtimine käib parema juhtkangi kaudu ning samal ajal pead nüüd R-nuppu all hoidma. Ürita siis niimoodi sihtida ja kummitusi püüda, lisaks sellele kohmakusele hakkab põial selles asendis üsna kiirelt valutama. Või äkki ma peaksin selle parema kangi üldse rahule jätma? Nimelt on kahekesi koos mängides sul kasutusel ainult üks juhtkang, millega sa oma tegelast liigutad ning õiges suunas vaatamise hetkel SR-nuppu vajutad, et kummitust tolmuimejasse imema hakata. Aga isegi kui see kõrvale jätta, on kogu see süsteem omajagu kohmakas, kuid viga võib muidugi olla ka minus, sest mu 11-aastasel poisil ei paistnud liikumisel ja kummituste jahtimisel mingeid raskusi olevat.
Lisaks liikumisele häiris mind ka pikk sissejuhatus. See oli minu arvates natuke liiga pikk ja veidi tüütu. Tänu sellele oli mu esmamulje mängust selline kehvapoolne. Õnneks osutus esmamulje petlikuks ning mida rohkem ma mänguga edasi jõudsin, seda nauditavamaks see muutus, eriti pärast seda, kui avanes koos mängimise võimalus. Oma noorema pojaga koos oli seda päris lahe mängida ja mõistatusi lahendada. Kaks pead on ikka kaks pead ning seal kus ma liikumisega ja kummituste jahtimisega hätta jäin, tuli appi lisapaar käsi.
Erinevatel korrustel on erinev temaatika ning nii mõnigi neist on igavesti vahvalt tehtud. Ka kummitused on erineva väljanägemisega ja käituvad erinevalt, aga lõpuks leidsid nad kõik oma tee tolmuimejasse. Soovi korral võid vahel professor E. Gadd’i laboratooriumisse sisse põigata, oma tolmuimeja kummitustest tühjaks laadida, uurida milliseid kummitusi ja kui palju sa vahepeal püüdnud oled ning korjatud raha eest omale poest kraami osta, mis su elu lihtsamaks muudaks.
Lisaks mänguloo läbimisele on olemas ka mitmikmängu osa, kus saab mängida kolme erinevat seltskonnamängu. Kõik nad olid minu arvates sellised “käib kah” stiilis mängukesed. Kui tahad korralikku seltskonnamängu, siis tasub Super Mario Party poole piiluda. Olemas on ka ScareScraper mängulaad, kus tuleb korruseid kummitustest puhtaks teha ja mida saab internetis teiste mängijatega koos mängida. See oli juba märksa lahedam asi.
Kui tüütult pikk sissejuhatus ja veidi kohmakas juhtimissüsteem välja arvata, on tegemist ühe igati naljaka ja vahva ajaviitega, mida on lausa lust koos oma lapsega mängida. Kui sulle meeldivad Nintendo mängud ja tagasihoidlik ent heasüdamlik Luigi, pakub Luigi’s Mansion 3 huvitavat ajaviidet tundideks.
Lapsevanematele: Tegemist on ühe igati vahva ajaviitega, mis sobib nii suurtele kui väikestele. Kui lapsele meeldivad nuputamismängud ja kummituste püüdmine, siis ei saa selle mänguga väga mööda panna. Nagu Nintendo mängudele omane, siis saab ka seda koos mängida, mida ma ka soojalt soovitan. Mu noorem poeg (11) oli sellest mängust vaimustuses.
Platvorm(id): Switch
Ilmus: 31. oktoober 2019
Arendaja: Next Level Games, Nintendo
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch
Mängu saab osta siit:
