Kui Star Fox “Super Mario Galaktika Filmis” ekraanile ilmus, rõkkas kinosaalis täpselt… mitte keegi. Ilmselgelt polnud Nintendo fännid minuga ühele seansile sattunud. Star Fox on nimelt juba muldvana Nintendo tegelane ja tänapäeva mängijad ei pruugi teda enam mäletada või siis temast enam mitte hoolida. Mängumaailmas kohtusime kosmoselaevaga surmasõlmi teha armastava rebasega tegelikult üsna hiljuti, kui Ubisofti üllatushiti “Starlink: Battle for Atlas” Nintendo Switchi versiooni jaoks temaga lisasisu toodeti. Noh, tegelikult oli see esimene Switchi mäng, kus Fox McCloudi näha sai, sest “Super Smash Bros Ultimate” ilmus sellest hiljem. Foxi lisandumine oli ilmselgelt vesi “Starlinki” veskile, sest enam kui 80% mängu müügist tehti just Nintendo platvormil. Päris “Star Foxi” mäng aga jäigi Switchile tulemata ja fännid pidid ootama 2026. aastani, enne kui taas kosmoses kõmmutada saadi.
Nintendo Switch 2 “Star Fox” on kunagise Nintendo 64 hiti “Star Fox 64” (väga leidlikud nimed mängudel, ma tean) uusversioon. Okei, tegelikult on sellest üks uusversioon juba tehtud, nimelt Nintendo 3DSile, kuid see selleks. Nüüd on olemas uus, läikiv, kõrvu paitav ja nägemisnärve stimuleeriv kosmosemürgel valmis ning ma olen selle juba korduvalt läbi teinud. Räägime siis lähemalt.
“Star Fox” on oma olemuselt lihtne mäng, meenutades vanu arkaadtulistamisi nagu “R-Type” või kasvõi “Gradius” või “Sine Mora”. Sul on kosmoselaev, sul on tase ja sul on vastased. Vastaste põrmustamise eest saab punkte ja sa pead surma saamata taseme lõppu jõudma. Lihtne ju, eks? “Star Foxi” plussiks on aga see, et kui paljudes arkaadmängudes liigutakse niiöelda kahetasandilisel plaanil, siis siin on maailmad kolmemõõtmelised ja lisaks vastastele tuleb arvestada ka asteroidide, hoonevaringute ja sinu suunas käega rapsava hiidroboti gabariitidega. Samas on juhtimismehaanika imeline, sest laev (või siis muu sõiduk, olenevalt tasemest) teeb täpselt seda, mida sellelt oodatakse.
Mängu kulg ja põhimõte on Nintendo 64 versiooniga võrreldes sama. Mängija ees avaneb kosmosekaart, kus on kindel algus ja lõpp, kuid vahepealsed tegevuspaigad on lahtised ja sõltuvad sellest, mida sa mängus teed. Niisama paugutades läbid ilmselt suurema vaevata mängu lihtsaima tee kaardi alumises osas, kus isegi lõpuboss paari lasu peale külili kukub. Kui sa aga paned tähele, mida sulle tasemetes räägitakse ja mida sinult oodatakse, avanevad erinevad valikud kosmosekaardil edenemiseks ning suurem osa nendest on ikka korralik väljakutse. See on ka hea, sest “Star Fox” oleks muidu väga lühike mäng. Nimelt võtab üks läbimäng umbes poolteist tundi ja kui mängija lepib sellega, et ta 80% mängust näinud pole, võib ta endale ristikese seinale teha, et näe, ongi läbi tehtud teine. Tänu erinevatele tegevuspaikadele on aga “Star Fox” korduvalt ja kiiresti läbi mängitav ning see laseb mängu mehaanikatel mängija kiirelt oma võrku püüda.
Aga mis siis muutunud on? Põhimõtteliselt kõik muu. Mäng on saanud täiesti uue väljanägemise ning kasutatud valgusefektid ja värvidemäng on tõesti kenad. Varem staatiliste piltidena edasi antud lookatked ja ülesandetutvustused on nüüd animeeritud ja annavad tegelastele palju rohkem isikupära. Otse loomulikult saab kasutada ka Nintendo Switch 2 pultide hiirefunktsiooni ja otse loomulikult on see üsna kohutav, sest hiirega juhtides muutub muidu krapsakas lennumasin jube kohmakaks, sest vaatenurk paigutatakse kosmoselaeva kabiini, mitte taha. See võtab suure osa ekraanist aga enda alla ja toimuvat on nõme jälgida ja veel hullem on toimuvalt õigeaegselt reageerida. Küllap võib öelda, et harjumise asi, aga mina pigem hiirejuhtimist ei kasutaks.
Kõige suurem lisa on Challenge Mode. Siin hakkavad ajapikku avanema (vastavalt loo-osas avastatud tasemetele) ülesanded, mis annavad kindlad juhised, kuidas neid mängima peab. Ülesanded pole teps mitte lihtsad, vaid vahel koguni juukseid välja kiskuma panevalt rasked. Mõnel on kindel ajalimiit, teine keelab kasutada rakette, kolmas eeldab vastaste küljest kindlate juppide eemaldamist jne. Ma võin juba ette ära öelda, et kõiki ülesandeid mina ära teha ei suuda, seega kui keegi lugejatest on nii kõva käsi, siis palun anna märku, mis seda saavutades lahti lukustub.
Mitmikmäng on aga nii plussiks kui ka miinuseks. Internetis kõmmutamine on täitsa vahva ja toetab ka paljude poolt unustatud Switch 2 kaamerat, seega ma usun, et selles mängulaadis jätkub tegemist pikemaks ajaks, kui “Star Fox” meeldib. Küll aga saab nuhelda kodune mitmikmäng, sest mingit jagatud ekraani võimalust ei ole. Kui peres on 2 või rohkem Switchi, saab Gameshare abil neid bottide vastu võitlusse kaasata, aga ühe konsooliga mängides olete piiratud koostöömängulaadiga, kus üks mängija juhib laeva ja teine tulistab. Täiesti kasutu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et “Star Fox” on päris hea viis enda jaoks arkaadtulistamist avastada. Peate lihtsalt arvestama sellega, et üks mängukord on lühike ja mäng eeldab, et te hakkate seda korduvalt läbima. Mängu 30 aasta vanune põhi kumab siit igalt poolt läbi, kuid tänapäevased kellad ja viled on kenad. Demo peaks Switch 2 poes olemas olema, tõmmake alla ja proovige ära. Mulle see reinuvaderi kosmoseseiklus täitsa meeldib.
Lapsevanematele: “Star Fox” on olemuselt üsna petlik. Esimene läbimine võib olla väga lihtne, sest vastased peaaegu ei üritagi vastu hakata, kuid mängu seest kooruvad lahti karmilt keerulised tasemed ja ülesanded. Seega olge valmis aitama ja selgitama, miks mäng tuska tekitab. Vägivalda ei näidata (kui just plahvatavaid kosmoselaevu ei arvesta) ja roppuseid ma ei kohanud.
Ilmus: 25. juuni 2026
Arendaja:Velan Studios
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch 2
Mängu saab osta siit:
