TerraTech Legion – Parim Indie-mäng sel aastal

On olemas mängud, mida käivitad korraks „lihtsalt proovimiseks“. Ja siis on olemas mängud nagu TerraTech Legion, mis imevad sind endasse nagu must auk. Arvasin täiesti siiralt, et proovin seda ehk 30–60 minutit. Vaatan üle ja liigun edasi…

…järgmine hetk vaatas kell mulle vastu kell kolm öösel. Esimene mängusessioon oli kestnud kuus tundi.

See ütleb ilmselt kõik, mida selle mängu kohta teadma peab.

TerraTech Legion on sisuliselt segu Vampire Survivorsist, sõidukite ehitamisest ja täielikust kaosest. Sa ehitad tükk tüki haaval endale sõidumasina, mis peab üle elama lõputuid robotite horde. Mõte kõlab paberil jaburalt. Praktikas? Raskelt sõltuvusttekitav.

Mängus on neli tegelast: Mikela, Jean-Pierre, Sam ja Cepheid. Ja siinkohal ütlen ausalt ära: mitte kõik need tegelased ja sõidukid pole võrdselt lõbusad.

Minu jaoks olid kõige mõnusamad ehk Mikela ja Jean-Pierre. Jean-Pierre on põhimõtteliselt tank ratastel, kes lihtsalt sõidab kõigest läbi. Mõnus robustne jõhkard. Mikela seevastu toetub rohkem stun’idele ja õnnele, mis aitab sul kiiremini haruldasi juppe saada.

Sam tundus alguses veidi kehvake, aga kõrgemates tasemetes läheb päris korralikult käima. Aga siis on Cepheid…

Ma vihkan Cepheidi. See on lihtsalt kohutav tegelane, kohutava sõiduki ja relvadega. Selle hõljuv liikumine tundub ebamugav, kogu sõiduk mõjub nõrgemana ning progress on aeglasem. Jah, hiljem saab uuendustega asja paremaks, aga esimesed tunnid olid minu jaoks pigem piin kui lõbu. Iga kord kui ma Cepheidiga sõitma läksin – esialgu arvates, et tegemist on kõige parema ja võimsama tegelasega, hiljem lihtsalt teda leveldades tekkis aga tunne, nagu oleks keegi sellest mängust kogu lõbu välja rookinud. Ma päriselt ei mõista, mis teema selle tegelasega on või kui kaugele teda lõpuks leveldama peab, et Cepheidist asja saaks.

Õnneks, nagu eespool juba mainisin, kompenseerib ülejäänud mäng selle korralikult.

Mängu suurim tugevus on ehitamine. Iga run muutub täiesti erinevaks, sõltuvalt sellest, milliseid relvi ja muid juppe mäng sulle ette viskab. Ühel hetkel oled aeglane roomiktank, mis tulistab igas suunas lasersurma, järgmine hetk kihutad ringi nagu mingi kosmiline ostukäru, mille külge on teibitud liiga palju raketiheitjaid.

See kõik mõjutab päriselt ka sinu sõiduki käitumist, näiteks kui hästi su masin liigub, keerab jne. Kui toppida relvi ainult ettepoole, siis jääd külgedelt ja tagant kaitsetuks. Mõni relv tulistab ainult otse, teine 360 kraadi. See tähendab, et iga uus plokk sunnib mõtlema, kuhu see paigutada, et sellest maksimaalne välja võtta. See on see koht, kus TerraTech Legion muutub rohkemaks kui lihtsalt järjekordseks „bullet heaven“ mänguks.

Kui korraga sajad robotid sinu poole tormavad, raketid lendavad, metall koliseb ja kogu ekraan muutub üheks suureks plahvatuseks… Vaat siis tekib see klassikaline „ma ei suuda lõpetada“ tunne. Ja pärast õnnestunud või ebaõnnestunud sõitu… teeme ühe veel, eks? Ja siis veel ühe.

Mängus on neli planeeti erinevate keskkondade ja vastastega. Kõrbed, jäämaailmad, laavapõrgu ja mürgine soo. Igas maailmas omad vaenlased ja bossid. Lisaks vaenlastele on planeedid on täis baase, silosid ja boonuseid, mida otsida tasub. Ja siis muudkui tulistad ja tulistad, korjad pakke ja metallijuppe kokku nagu mingi postapokalüptiline metallikoguja.

Kõige parem asi selle mängu juures on see, et ükski sõit ei ole täpselt samasugune. Mõnikord saad ideaalset nodi ja muutud liikuvaks surmamasinaks. Teinekord saad täieliku saasta ja üritad meeleheitlikult oma logisevat romuhunnikut elus hoida.

Iga sõiduga saad omale raha juurde ja saad uuendusi lahti osta, et oma masinaid tugevamaks muuta. Uued relvad, parem korjamisraadus, rohkem elu, suuremad ja tugevamad masinad ning pärast uuendamist tahad ju teha veel ühe sõidu eks?

Kui põhisisust väheks peaks jääma, siis avaneb hiljem ka lõputu ellujäämis režiim, kui sulle tõsisemat sorti kaos meeldima peaks ja ennast proovile tahad panna, et näha, kaua sa vastu suudad pidada.

Visuaalselt ei ürita TerraTech Legion olla mingi tehnoloogiline ime, aga sellel on täitsa okei visuaalne stiil. Kõik need klotsidest kokku ehitatud sõidukid, lõputud plahvatused ja metallihunnikud loovad väga mõnusa atmosfääri. Võib-olla mängu helipool võiks ehk olla veidi parem, näiteks mingi ägedama postapokalüptilise stiiliga, aga käib see kah.

Kokkuvõttes on tegemist fantastilise mänguga. Kui sulle meeldivad Vampire Survivors, Brotato või muud sellised roguelite’id, aga tahaksid sinna juurde ehitamist ja loomingulisust, siis TerraTech Legion on mäng mida soovitan.

Lapsevanematele: “TerraTech Legion” on soovitatav alates 7. eluaastast, pakkudes lahedat sõiduki ehitamist ja suurtes kogustes robotite hävitamist. Kõigele lisaks maksab see mäng alla 10 euro, pakkudes selle raha eest lõbu pikaks ajaks.