Kui keegi teist veel Yoshiga tuttav pole, siis marss “Super Mario Galaktika Filmi” vaatama või eelmisi Yoshi mänge mängima. Igatahes on värviline kõike ettejuhtuvat põske pistev saurus tagasi tuliuues mängus “Yoshi and the Mysterious Book”, mis esmapilgul meenutab üliarmast ja ilmselgelt ka ülilihtsat jookse-hüppa mängu. Mängus esimesi samme tehes võib tõesti selline mulje jääda, sest Yoshi ülesandeks on seigelda tema saarele pudenenud entsüklopeedias, et taastada sellest kustutatud info. Mario-mängude kurjami poeg Bowser Jr ning tolle… lapsehoidja? nõustaja? valvur? Kamek on samuti kuidagi asjaga seotud. Samas saab juba umbes minutiga aru, et tavapärasest platvormerist on siin asi kaugel.
“Yoshi and the Mysterious Book” meenutab oma olemuselt pigem “Pokemon Snapi” või “Scribblenautsi”, kus sa pead tegema asju, et näha, kuidas maailm või selle asukad tehtule reageerivad. Kuna tegu on loodusentsüklopeediaga (kelle nimi on Mr. E), on igas peatükis ehk maailmas peidus erinevad olevused, kelle kohta raamatu lehtedele infot koguda tuleb. Kuidas reageerib puurina/noolena end alla kukutav loom kändudele? Kas kleepuva limakolli külge jäävad ka pisemad loomad või ainult puulehed? Mis juhtub, kui silmadega lill õuna nahka pistab? Mis juhtub siis, kui löögist poolduvad elukad laava sisse pudenevad?
Tasemetel pole otseselt lõppu ehk sa ei pea jõudma punktist A punkti B. On üks suurem saavutus, mis lubab sul uuritavale olevusele nime panna, aga sa ei pea selleni jõudes tasemest lahkuma. Kuna Yoshi ei saa hukka ja elusid ka pole, võib mängu nautida täielikult omas tempos ja katsetada nii palju kui kulub. Kogumiseks on samuti nänni, kuldvigurite ja lillede näol. Kuldvigureid on niisama igal pool vedelemas, lilled on aga pisut rohkem peidetud ja nõuavad tihti tasemes leiduva looma mehaanikate kasutamist, näiteks kaevurolend saab jõudu/hoogu juurde, kui piprakauna ära nosib ja on siis võimeline ka kive purustama, mille sees lilled peidus võivad olla. Liikumisel on abiks Yoshi enda oskused. Teadupärast suudab roheline saurus pärast hüpet veidi aega jalgadega sipeldes hõljuda, kuid enamasti on tema “lennuulatus” olnud üürike. Nüüd on aga hõljumine lõputu ja teeb platvormide vahel liikumise tunduvalt mugavamaks.
Loomade mehaanikad on sageli põnevad ja mitmed raamatu sissekanded ootavad nende leidlikku kasutamist. Näiteks lõhkepall ei ei tohi võililleõitega kokku puutuda, muidu ta enam ei plahvata, aga asi, milleni sa pead jõudma, asub võililli täis koopas. See tähendab, et sa pead kuidagi leidma võimaluse kas võililleõied ära koristada või jõuda lõhkepalliga sihtkohta nii, et need kaks asja kokku ei puutu. “Yoshi and the Mysterious Book” on seega täielik maiuspala neile, kellele meeldib füüsikal põhinevaid mõistatusi lahendada. Iga lahenduse/avastuse autasuks on sissekanne entsüklopeedia lehekülgedele ning sellega kaasneb tärnide arv. Tärne kogudes pääsete ligi uutele maailmadele ja seeläbi ka uutele loomadele. Siinkohal teeb “Yoshi” ka ühe väikese viguri, mille otsa ei tohiks koperdada. Nimelt jääb eos mulje, et mängus on 6 peatükki, sest pärast 6. maailma jooksevad lõputiitrid. Tegelikult ollakse alles poole peal ja avanevad uued peatükid, millest viimasele saab ligi alles siis, kui suudad kokku koguda 999 tähekest. See tähendab aga korralikku avastamist ja katsetamist.
“Yoshi and the Mysterious Book” näeb välja üliarmas, mängija saab valida Yoshi värvi ning muusika on samuti meeldivalt lustlik, kuid ma tõesti ei saa aru, miks siin vähemalt mingisugust kahekeski mängimise võimalust pole. Võiks ju olla mingi suurem ala, kus oleks näiteks mitu erinevat elukat koos ning mängijad võiksid seal siis lihtsalt kahekesi trikitada ja ägedaid reaktsioone välja mõelda. Seda aga lihtsalt pole.
Yoshi uusim seiklus sobib seega suurepäraselt mulle alati meeltmööda olnud ampsusuuruseks mängimiseks. Töölt tulles on ülimõnus korraks tempo maha võtta ja Yoshiga kasvõi ühe olevuse elukeskkonda avastada. Kõik käib nagu Lõuna-Eestisse puhkama sõites: elutempo on palju rahulikum ja lubab sul ise dikteerida, mida ja kus sa teha tahad. Selliseid mänge võiks rohkem olla.
Lapsevanematele: “Yoshi” on kõige mängijasõbralikum videomäng eales. Põhimõtteliselt pole isegi lugemisoskust vaja, sest isegi vihjed edastatakse lustakate piltide abil. Nupud/liikumised on selged ja mehaanikad kõigile jõukohased. Mängige julgelt.
Ilmus: 21. mai 2026
Arendaja: Good-Feel
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch 2
Mängu saab osta siit:
