Nidhogg 2 on selline kahtlase väljanägemisega mäng mille populaarsusest mina ei olegi lõpuni suutnud kahjuks aru saada. Kogu mäng ja selle ülesehitus näeb välja nagu 80’ndate stiilis arcade mängud, võimalik et selline retro stiil ongi algusest peale taotluslik olnud.
Esimese hooga kui selle mängu käima panin ei suutnudki ma aru saada mis, kus ja miks. Üritasin paaril korral mängu ajal ka näha kusagilt, et mida miski nupp teeb või miskit, aga mida polnud seda polnud. Ei hakanud mängu siiski ära ka katkestama, et näha kas äkki kusagil peamenüüs on ehk mingeid viiteid sellele mida miski teeb. Hiljem peale mängu lõpetamist selgus, et selline asi on menüüs siiski olemas. Miks seda aga mängu enda ajal pole võimalik näha, kurat sellest aru saab. Igal juhul nii ma siis üritasin mängu käigus nuputada mis nupp miskit teeb või mida ma üleüldse tegema pean.
Tegemist on siis miskise mõõgamänguga kui seda nii nimetada võib ja sul tuleb siis oma mõõk läbi vastase torgata, või talle lihtsalt rusikate ja jalgadega peksa anda, või hoopis vibu nooltega tappa. Ja nii sa siis jooksed sinna paremale poole ja saadad vastu tulevaid vastaseid teisi ilma või saad hoopis ise teise ilma saadetud. Kuniks suudad end siis lõppekraanile välja võidelda ja saad Nidhogg’i poolt ära söödud. On vist selle suure lendava usskolli nimi Nidhogg ilmselt? Või ega seal tegelikult vahet pole. Igaljuhul nii see jätkub tasemest tasemesse kuniks siis mäng läbi saab.
Osavamad mängijad suudavad üksikmängu lõpetada alla 20 minuti, mina nii osav polnud ja mul võttis see veidi alla tunni aega. Võimalik et oleks ka kiiremini saanud aga kuna see situatsioon oli uus ja mul polnud aimugi mida miski nupp teeb või mis toimub, siis võttis kogu mäng ka rohkem aega. Ja seal lõpu poole oli üks maailm kus ma leidsin üsna tihti end keskmiselt ekraanilt tagasi.
Olemas on ka võimalus ka onlines mängida või koos sõbraga sama ekraani taga. See ilmselt ongi Nidhoggi tugevus, et seda saab seltskonnamänguna kasutada või muidu sõpradega väike turniir maha pidada. Samas kui nüüd kaks samal tasemel mängijat kokku saavad, siis nad teoreetiliselt võivadki kaklema jääda omavahel.
Ühesõnaga Nidhoggi fenomon jäigi mulle lõpuni arusaamatuks. Kas ma viitsiksin teda jälle mängida? Ilmselt mitte, samuti kui ma peaksin mingile sünnipäeva peole või kuhugi mõnda sellist mängu vaatama, siis leian ma oma mängude valikust selleks oluliselt sobivamaid mänge. Kuid kui sa tõesti peaksid otsima mõnda kaootilist mõõgamängu kus sõbraga võistelda, siis Nidhogg 2 sobib selleks hästi.
Info lapsevanematele:
PEGI soovitab seda mängu alates 12ndast eluaastast ja antud mängu puhul ma usun, et kusagil 12 eluaasta ringis ongi see sobilik vanus selle mängu jaoks. Kas see aga ka sellises vanuses lastele huvi üldse pakub on omaette küsimus. Igal juhul kumbki minu poistest selle mängu vastu huvi üles ei näidanud.
| Platvorm(id): PC, PS4 Ilmus: 15. august 2017 Arendaja: Messhof Väljaandja: Messhof Ülevaade tehtud: PS4 |
 |
Mängu saab osta siit:
