Microsofti 68,7 miljardi dollari suurune tehing Activision Blizzardi omandamiseks kiideti 15. mail Euroopa Komisjoni poolt heaks. Kuid brittide konkurentsiamet (CMA) sai Euroopa Komisjoni otsuse peale pahaseks väites, et see otsus võimaldab Microsoftil järgmise kümne aasta jooksul valitseda pilvemängude turul.
Mõned nädalad tagasi teatas CMA oma otsusest blokeerida Activision Blizzardi tehing. Otsus šokeeris tol korral paljusid, sest paar nädalat varem ilmunud avalduses teatas CMA, et see tehing ei ohusta konkurentsi, on kasulik briti kasutajatele ning seetõttu ei leia nad ühtegi põhjust tehingu takistamiseks. Kuid pärast Sony vastuväiteid ning konsulteerimist Sony ja Ameerika Ühendriikide Föderaalse Kaubanduskomisjoniga (FTC) leidis CMA siiski põhjuse, miks tehing blokeerida. Põhjuseks toodi see, et Activision Blizzardi kuulumine Microsoftile võib “lämmatada konkurentsi” kasvaval pilveteenuste turul.
Brüsselist aga saabus lõpuks ometi positiivseid uudiseid Microsoftile, Euroopa Liidu regulaatorid kiitsid tehingu heaks. Euroopa Komisjon lükkas täielikult tagasi mured tehingu võimaliku kahjuliku mõju osas konkureerivatele mängukonsoolide tootjatele (Sony, Nintendo) ja tellimusteenustele (näiteks PlayStation Plus). Euroopa Liidu ametnikud usuvad, et tõenäoliselt Microsoft ei eemalda “Call of Duty” mänge konkureerivatelt konsoolidelt, sest see mõjutaks negatiivselt nende kasumit (mida ka Microsoft ise korduvalt rõhutanud on).
Euroopa Komisjon väitis oma otsuses, et isegi kui Microsoft peaks “Call of Duty” PlayStationilt eemaldama, suudaks Sony jääda konkurentsivõimeliseks. Sony lihtsalt kasutaks oma suurust, turupositsiooni ja mängude kataloogi, et tõrjuda tagasi kõik katsed, mis võiksid nõrgestada PlayStationi positsiooni turul.
Pilveteenuste turu osas leidis Euroopa Komisjon, et see tehing ei muuda olukorda palju, sest turg on täna “väga piiratud”, vastupidi komisjon usub, et tegelikult see tehing hoopis “soodustab selle kasvu”.
Pilveteenuste turul on Microsoft kohustatud võimaldama Euroopa mänguritel mängida mis tahes Activisioni Blizzardi mängu, mida nad omavad, nende valitud pilvemänguteenuse kaudu. Microsofti president Brad Smith kommenteeris, et see võimaldab “miljonitel mängijatel kogu maailmas võimaluse mängida neid mänge mis tahes seadmel, mille nad valivad”.
“Need kohustused käsitlevad täielikult komisjoni tuvastatud konkurentsiprobleeme ja esindavad märkimisväärset paranemist pilvemängude voogesituse osas võrreldes praeguse olukorraga,” kirjutab Euroopa Komisjon. “Need võimaldavad miljonitel Euroopa majanduspiirkonna tarbijatel mängida Activisioni mänge mis tahes pilvemänguteenuseid kasutades, mis tegutsevad Euroopa majanduspiirkonnas, tingimusel et need on ostetud veebipoest või sisalduvad aktiivses mänguteenuste tellimuses Euroopa majanduspiirkonnas.”
“Lisaks suurendab Activisioni populaarsete mängude kättesaadavus kõigis pilvemänguteenustes pilvemängutehnoloogia arengut Euroopa Majanduspiirkonnas. Lõppkokkuvõttes avavad need kohustused märkimisväärsed eelised konkurentidele ja tarbijatele, tuues Activisioni mängud uutele platvormidele, sealhulgas väiksematele Euroope Liidu mängijatele ja rohkematele seadmetele kui kunagi varem.”
Loomulikult kiitis Euroopa Komisjoni otuse heaks ka Activision Blizzardi juht Bobby Kotick: “EK viis läbi äärmiselt põhjaliku ja mõistliku protsessi, et mänguturust aru saada. Selle tulemusena kiitsid nad heaks meie ühinemise Microsoftiga, kuigi nõudsid tõhusat konkurentsi tagavaid meetmeid meie kiiresti kasvavas tööstuses.”
Euroopa Komisjoni otsusega aga ei ole mitte kuidagi rahul CMA, kes teatas, et see otsus võimaldab Microsoftil järgmise 10 aasta jooksul pilvemängude turul oma reeglid kehtestada.
“Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud ettepanekud võimaldavad Microsoftil määrata tingimused ja nõuded sellele turule järgmiseks 10 aastaks,” ütles CMA.
CMA usub, et Euroopa Komisjoni otsus on pilvemängude turule kahjulik, asendades seni tasuta, avatud ja konkurentsivõimelise turu ühe ettevõttega, Microsoftiga, kes otsustab millistel platvormidel ta oma mänge müüb ja millistel tingimustel. See olevat peamiseks põhjuseks, miks CMA lükkas tagasi kõik Microsofti ettepanekud ja keelas tehingu.
Tänase Ühendkuningriigi äri- ja kaubanduskomiteele esitatud ettekande ajal jäi CMA oma otsusele kindlaks, väites, et see on ainuõige tee säilitamaks konkurentsivõimet turul. Samuti lükkas CMA tegevjuht Sarah Cardell tagasi süüdistused nagu nad oleksid oma lõplikus otsuses olnud mõjutatud FTC poolt.
Ettekandel esitatud info põhjal võib teha järeldusi, et CMA ei plaani teha ei täna ega ka homme mingeid järelandmisi ei Microsoftile ega ka kellelegi teisele. CMA on võtnud oma selgeks missiooniks takistada suuretevõtete laienemist.
Microsoft on lubanud CMA otsuse edasi kaevata, aga tavaliselt võtavad sellised asjad aega kuni üheksa kuud ning Microsoft peab tõendama, et CMA protsess oli vigane või et neid on ebaõiglaselt koheldud. Isegi juhul kui see neil peaks õnnestuma, siis saadetakse asi uuesti konkurentsiametile ülevaatamiseks ning Cardelli avalduste põhjal võib arvata, et CMA lihtsalt blokeerib tehingu uuesti. Seni ei ole Ühendkuningriigis pärast BREXITit mitte keegi saavutanud veel võitu CMA üle, kas Microsoft võiks olla esimene?
