Paljudel peredel on oma lemmikajaviide: videomängud, matkamine, jalgpall, fotograafia, lauamängud… See ajaviide ilmub ühel hetkel meie kõigi ellu ja me tegeleme sellega ikka ja jälle. Minu pere on väga tihedalt seotud videomängudega ja nii said meie lapsed juba üsna varakult teada, mis on „Mario Kart“. Mängisime seda peaaegu igal õhtul ja meil oli tore. Ühel hetkel leidsid lapsed riiulist üles „Mario Party 10“ plaadi ja me hakkasime ka seda avastama, sest tegu oli ju vahva ning nuttu ja kiljatusi põhjustava virtuaalse lauamänguga. Ka „Mario Partyst“ sai üks meie pere ajaviiteid, kuid seda ei mänginud me eriti tihti. Nintendo Switchi konsoolil aga asjalood muutusid, sest siis hakkasime me mängima sageli „Mario Party Superstars“ nimelist parimate hittide kooslust. Üsna pea kulusid aga ka selle peensused meile pähe ja oli vaja midagi muud. Siis koputaski uksele „Super Mario Party Jamboree“.
Kui keegi teist veel ei tea, siis „Mario Party“ on virtuaalne lauamäng, kus igal mängijal on oma tegelaskuju, kellega mängulaual „Tsirkuse“ stiilis edasi-tagasi lipatakse ning täringuviskeid ja lisavidinaid kasutades teiste ees edu saavutada soovitakse. Nimelt ei võida „Mario Partys“ see, kes esimesena lõppu jõuab, vaid see, kellel käikude lõppedes kõige rohkem tähti on. Tähti ostetakse mängulaualt raha eest, mida saab kas niisama liikudes korjata, minimängudes võita või teistelt lisavidinate abil pätsata.
„Super Mario Party Jamboree“ pakub mängijatele ringi rallimiseks seitset erinevat (viite uut ja kahte varasemates mängudes nähtud) mängulauda, kuid kolm neist on alguses lukus ja avanevad alles siis, kui te olete piisavalt mängusiseseid saavutusi teinud. Igal laual on mingisugused vimkad, mõned paremad, teised viletsamad, mis mängu ajal kas laual edenemist või asjade korjamist muudavad, näiteks Goomba Lagooni laual saab mängida tõusu ja mõõnaga, mis pole alati hea mõte, sest see muudab muidu suure mängulaua pisikesteks saarekesteks, kust saab ära vaid kindlal ringil maandudes ja kui te ei oma tõusu-mõõna vahetavat eset, võite paar käiku tillukesel saarel kuhugi jõudmata ringi tuiata.
Mängu käik on lihtne. Algab teie kord, vaatate, kas tahate/saate kasutada mingisugust lisavidinat, et rohkem täringuid veeretada/kindlat arvu saada, seejärel lasete tegelaskujul vastava arvu samme joosta ja teete seda, mida ring, kuhu te sattusite, teha käsib. Kui kõik mängijad on käigu teinud, algab kohustuslik minimäng, kust saab münte ahnitseda. Münte on vaja selleks, et osta mängulaual suvalisse kohta lendavaid tähti, sest võidab see, kellel on surres… see tähendab, mängu lõpus kõige rohkem tähti. See on aga samaaegselt mängu suurim pluss ja suurim miinus. Nimelt on meil olnud „Jamborees“ mitu sellist juhtu, kus keegi napsab mängu alguses kiirelt paar tähte ja mäng liigub edasi sääraselt, kus asjaolude kokkulangemise tõttu ei saa keegi talle midagi teha. Kas ei anta vajalikke abivahendeid, et teiselt tähti pihta panna või jääd sa mingile alale lõksu ega pääse tähe juurde või mida iganes. Münte võib kõigil olla sadades, aga tähed otsustavad võidu. Kuna mäng kestab aga umbes tunni või rohkem, tundub selline asi tohutu aja raiskamisena.
Hea on aga see, et tähti jagatakse ka mängu lõpus igasuguste saavutuste eest, seega üllatusvõitjaid esineb ka vahel. Kui te tahate tõsisemalt mängida ja strateegiale rõhuda, saab sisse lülitada Pro Rules reeglistiku, aga ma usun, et suurem osa mängijatest ei pööra sellele valikule tähelepanu ja laseb Party Rules reeglitega edasi.
Päikesekiireks pilve taga on aga see, et mäng on väga lõbus. Üle saja minimängu tagavad selle, et huvi kestab üsna kaua ja kasutatavatest pultidest olenevalt saab liikumistundliku juhtimisega mänge sisse-välja lülitada. Kui täringuveeretamine pinget ei paku, on võimalus lihtsalt minimänge mängida või internetis Koopathloni või Bowser Kaboom Squadi mängida. Koopathlon on mõeldud 19 vastasega jauramiseks ja eesmärk on võidujooksu ajal minimänge võites esikohta hoida. Kaboom Squad on aga koostöömängulaad, kus Petis-Bowseri vastu võideldes pomme koguda ja teda kahuritest kõmmutada. Mõlemad on väga vahvad, aga te peate leppima armutult kogutavaid kleepekaid spämmivate kaaslaste/vastastega.
Samuti on suurepärane lisa Jamboree Buddy semusüsteem. Aeg-ajalt hüppab mängulauale mõni Nintendo tegelane, kelle juurde jõudes käivitub minimäng, mille võitja tolle tegelase endale semuks saab. Semu annab päris kõva eelise, võimaldades osta korraga kaks tähte või kaks eset ja andes mõne muu boonuse. Semud pole aga lojaalsed, vaid lippavad järele igaühele, kes sinust ja semust möödub.
„Super Mario Party Jamboree“ on täpselt see, mis ühte pisut väsinud pere või sõprade seltsis veedetavasse õhtusse sobib, nagu muudki lauamängud. See tekitab samamoodi pahameelt nagu „Monopol“ ja paneb samamoodi rõõmust hõiskama nagu õnnestunud täringuvise „Ussisõnades“. Soovitan seda igal juhul mängida teiste inimeste seltsis, sest konsooli juhitud vastastel tundub isegi kõige lihtsamal tasemel liiga palju õnne olevat ja nende käigud tekitavad vähemalt minu lastes sageli tuska. Samas tulevad nad ikka ja jälle minu juurde, et küsida, millal me jälle seda „Mario Partyt“ mängima hakkame ja see on ju kõige suurem kiitus.
Lapsevanematele: „Mario Party“ mängud ja seega ka Jamboree on suurepärased lisad teie lauamänguvaramusse, sest need on värvilised ja lustlikud. Samas arvestage täpselt samasuguste torinate ja rõõmudega nagu „päris“ lauamängude puhul.
Platvormid: Nintendo Switch
Ilmus: 17. oktoober 2024
Arendaja: Nintendo Cube
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud:Nintendo Switch OLED
