Donkey Kong Country Returns HD

Sellest on juba peaaegu 30 aastat möödas kui ma esimest korda puutusin kokku Donkey Kongiga. Sugulased Saksamaalt olid mulle kinkinud Game Boy ja üks sellega kaasa tulnud mängudest oli Donkey Kong Land. Mul pole aimugi mitmeid tunde ma seal banaane korjasin ja end ühest tünnist teise tulistasin. Kuid kindel on see, et ma pole ühelegi teisele platvormerile nii palju tunde kulutanud. Ka vanad Mariod ei küündi selle tasemeni.

Võite kujutada ette seda nostalgialaksu, mis mind tabas kui pärast nii pikka pausi kukkus mulle sülle Donkey Kong Country Returns HD. Kusjuures ka sellel mängul on tänavu juubel, sest esmakordselt ilmus see 2010. aastal. Ehk täpselt poole noorem mäng kui mu esimene Kongide seiklus. Jah, mõlemas mängus seikleb Donkey Kong koos oma väikese sugulase Diddyga. 

Ühtlasi sai sellest Nintendo Switchile graafiliselt värskendatud mängust mu oma tüdruku esimene seiklus pärdikutega. Aga kuna ta ise eelistab pigem vaikseid ehitamise ja maailma avastamise mänge, siis võtsime selle ette ühiselt. Enda proovile panemist nõudvad platvormerid pole kindlasti tema esimene valik. 

Ja seda proovilepanemist esineb siin omajagu. Päris mitmes tasemes tuleb ette sektsioone, mis tuleb lihtsalt pähe õppida. Täpset ajastust nõudvate hüpete ja muu lihasmälu treenimine võib osutuda frustreerivaks, sest kohmakad kontrollid ei jäta peaaegu üldse eksimisruumi. Tuleb arvestada ka sellega, et mitmete liikumiste alustamisel ja lõpetamisel on ka viitaeg. Nojah, ega suur gorilla ei saagi kiirelt kohalt minema. Ega ka pidama kui tal juba hoog sees on.

Koosmängulaad on aga hästi lahendatud. Mängijad jagavad omavahel Donkey ja Diddy tegelased ära ja saavadki rõõmsalt koos mängida. Juhul kui keegi pole väga osav, siis sõber saab raskemad sektsioonid ise teha ja teine lihtsalt teleporteeritakse teatud aja möödudes tema juurde. Ainuke ohtlik moment selle juures on, et kui üks liiga palju maha jääb, siis ta on kaadrist väljas ja võib niimoodi kogemata surma saada. Ehk mõistlikum on lihtsalt paigale ootama jääda. Kas siis teleportatsiooni või seda, et sõber talle järgi tuleks. Ekraani poolitamist siin pole.

Tore on ka see, et koosmänguski võib Diddy Donkeyle selga hüpata samal moel nagu temaga soolomängus ümber käiakse. Donkey seljas toimetab Diddy lihtsa banaanikahurina. Donkey enda võimeks on pallina veeredes vastaste kõrvaldamine.

Maailm on mängus täpselt selline nagu võiks oodata. Džungel, troopilised saared, liaanidel seiklemine, kaevanduskärudega sõitmine, tünnist tünni tulistamine jne. Igas tasemes on omakorda veel boonustasemed. Lisaks veel bossivõitlused ja mitmete mõistatuste ja saladuste avastamine.

Selles võite aga kindlad olla, et esimesel katsel te kõike kohe kindlasti ära ei tee. Ainuüksi see, et igast tasemest saab tähtedena KONG kokku korjata vajab üsna nuputamist. Lisaks tuleb olla tähelepanelik ja tasemetes ringi torkida, sest sinna on peidetud nii puslesid kui ka salakohti, kust leiab banaane ju muud.

Kes aga soovib veidi kergemat mängukogemust, siis kogutud banaanide eest saab omale soetada nii lisaelusid kui ka muid abivahendeid, mis lihtsustavad kogu avastamisrõõmu.

Kokkuvõttes võiks öelda, et see pole tingimata mäng neile, kellele meeldib lihtsalt kiirelt maailmast läbi joosta. Seevastu soovitada võiks neile, kellele meeldib nurgataguseid avastada ja proovida kuhu kõikjale on võimalik ronida. Mäng küll tasmete läbimisel aega ei võta, kuid iga taseme lõpus annab ülevaate kui palju maailma peidetust üles leidsite.

Lapsevanematele: “Donkey Kong Country Returns HD“ on soovitatav alates 3. eluaastast. Seda mängu saab kahekesi koos mängida ja nii saavad seda nautida ka nooremad mängijad, kes veel osavaid hüppeid ja muud keerulisemat teha ei oska veel.