Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Just-just, vanasõnad peavad alati paika ja seda ka videomängumaailmas. Mida Mario ees teeb, oskab Sonic kohe järgi teha. Vanad jooksmis-hüppamis-kaklusrivaalid on ka sel aastal karvu- ja okkaidpidi koos, sest “Mario Kart Worldile” järgnes otse loomulikult sinise siilipoisi kihutamismäng “Sonic Racing: CrossWorlds”.
Kui mina vaatasin seda üllitist pigem kahtlustavalt, sest kuigi sarja eelmised osad olid mängitavad, jäid nad alati “Mario Kartidele” alla, võttis mu poeg selle suure hurraaga vastu ja tegi vaat et ühe jutiga mängu peaaegu plaatinatrofeele, väites surmtõsiselt, et see on kindlasti ägedam ja parem, kui “Mario Kart World” ja tõenäoliselt teeb ka “Mario Kart 8 Deluxe’ile” tuule saba alla. Väga julge väide, eks ole? Vaadates, palju ja kui innukalt ta seda mängis, hakkab mulle tunduma, et tal võib oma vaatenurgast isegi õigus olla.
Mängu idee on taas lihtne. Hunnik Sonicu mängude tegelasi, alustades sinisest tuulispasast endast ja lõpetades tüseda Big-nimelise kiisuga, võtab mõõtu erinevatel Sonicu mängude ajaloost pärit radadel. Kuna aga mängu nimi on “CrossWorlds”, siis on võidusõidus pisike vimka. Nimelt ei kihutata otsast lõpuni ühel ringrajal, vaid liidrikohal olev isik saab valida, kus kimatakse 2. ring, suunates oma sõiduriista kas küsimärkidega kaetud tundmatuseportaali või kõrvalt paistvasse erimaailma. See on täitsa äge lisa, meenutades pisut viimast “Raksu ja Kolksu” mängu PS5l, kus tasemetes erinevaid ruumihüppeid teha sai.
Selleks, et esimeseks saada, tuleb aga omajagu vaeva näha. Esmalt tuleb valida õige tegelane. Okei, te võite ju lemmiku krabada, aga vahel on vaja ka vaadata, mis tüüpi elukaga tegu on. Power-kategooria on tugev ja oskab paremini rammida, Boost aga kasutab maksimaalselt ära erinevaid kiirendusi. Sõiduriistu eri juppidest kokku ladudes annab näitajaid muuta, kuid jupid tuleb esmalt lahti lukustada.
Ahjaa, kui autod ei meeldi, saad hoopis hõljuklauaga sõita nagu “Tagasi tulevikku” filmides. Või siis “Sonic Ridersi” videomängus, kui keegi seda enam mäletab.
Rajad on põnevad. Nagu mainisin, tehakse 1. ja 3. ring põhirajal ja 2. ring kusagil mujal. Mul oli hea meel tõdeda, et ükski raja element ega kurv tuska ei tekitanud. Polnud ühtegi tobedana tunduvat täisnurka või kogunisti mitut sellist järjest nagu mõnes mängus olnud on. Sõidukogemus on meeldivalt nauditav ja driftimine küllaltki täpne.
Selle asemel kaevas mu poeg internetist välja hoopis Gadgetite (mis tuleb samuti lahti lukustada) strateegiaid ja ehitas endale trikitava kiirenduspeletise, kes iga hüppe pealt meeletu hoo sisse sai. Trikke saab teha niipalju kui julged ja auto uperpallitab õhus nagu pesa jaoks sügislehti koguv siilike. Gadgetite arv tuleb samuti lahti mängida ja tulebki ära mainida, et see, et pidevalt midagi lahti lukustub, on üsna meeldiv.
Mängulaade on… vähe? Grand Prix, tavapärane neljast sõidust koosnev sõit, annab sulle rivaali, kes eriti usinalt sinu kannul püsib. Samas tundub, et absoluutselt kõik tegelased on sinu rivaalid, sest aeg-ajalt tabab sind nii palju relvi/kahjulikke asju, et lausa paha hakkab.
Kui Grand Prix läbi tehtud, võite sõprade vastu võistelda, aja peale ringe sõita või Race Parkis erireeglitega sõitudes laamendada. Näiteks jagatakse võistlejad ühes valikus meeskondadesse ning oma tiimikaaslase rammimine annab sulle hoogu juurde. Siia mängulaadi on peidetud erinevad autojupid ja gadgetid, seega Race Parki tasub täitsa mängida.
“CrossWorldsi” nimi annab aimu ka sellest, et lisaks Sonicule ja tema semudele on valikus (küll lisaraha eest) teiste mängude tegelasi. Näiteks ühe esimese täiendusena lisati “Minecrafti” tegelased, sõiduk ja rada. Ilmselgelt tuleb neid tulevikus üha juurde ja juurde, eeldusel, et te endale lisakraami ostate. Samas on ka põhimängus sisu piisavalt.
Rajad on väga lõbusad, ühtegi otseselt ebaausat kurvi ma ei täheldanud, muusika on Sonicule omaselt tempokas ja tegelaste hõiked ja animatsioonid on suurepärased. Eelmisele “Sonic Racingu” mängule heitsin ma ette just lihvituse puudumist. Tundub, et mu virinat võeti kuulda…
“Sonic Racing: CrossWorlds” on meeldivalt lõbus meelelahutus. Kuldrõngastega kiiruse kasvatamise mehaanika on äge ja iga sõit on põnev, sest relvad/rünnakud muudavad pahatihti jõudude vahekorda. Minu jaoks ei ole ta sama hea kui “Mario Kart World”, ilmselt seetõttu, et Mario tegelased on mulle südamelähedasemad ja driftimismehaanika rohkem käe sees, aga mu poeg pole pärast “CrossWorldsi” kätte saamist torumehega rohkem ringrajale läinud ja see ütleb nii mõndagi.
Lapsevanematele: “Sonic Racing: CrossWorlds” on kiire, lõbus ja lihtsate mehaanikatega kihutamismäng, mis peaks sobima absoluutselt igale võidusõidufännile. Suurepärane vaheldus “Mario Karti” pereõhtutele, sest 4 mängijat saab ka jagatud ekraanil võidu kihutada.
Platvormid: PC, PS4, PS5, Xbox One, Xbox Series X/S, Switch, Switch 2
Ilmus: 25. september 2025
Arendaja: Sonic Team
Väljaandja: SEGA
Ülevaade tehtud: PS5 Pro
