[column size=one_half position=first ] Täna oli tavalisest tööpäevast ja reedest erinev päev, täna jõudis minu sõrmede vahele “The Last of Us” eksemplar ja närviliselt niheledes tuli see piinarikas päev õhtusse veeretada, et saaks plaadi konsooli pista ja mänguga algust teha. Nüüdseks on juba ~4h mänguaega selja taga ja muud kui kiidusõnu mul hetkel öelda ei ole. Arvata võis, et nagu muu Naughty Dog kraam on ka see mäng absoluutne tippteos. Kvaliteedilt, pildiilult ja mängitavuselt saab ta tõesti patta panna Uncharted seeriaga. Täpselt sama huumor, huvitavad vestlused, imeilus maailm ja palju seiklemist nii linnas kui sealt väljas. Erinevalt unchartedist ei ole siin tegu lihtsa seiklusmänguga, vaid meeletult emotsionaalse survival mänguga, kus põksuva südamega avad uksi, olles juba ette valmistunud ehmatuseks. Iga kuul on arvel, adrenaliin on kogu aeg põhjas ja nuputamist, kuidas relvitult vaenlaste gruppe maha võtta, on rohkem kui küll. [/column] [column size=one_half position=last ] Mängu algus on väga põnev, emotsionaalne ja mõnevõrra shokeeriv, tehakse korralik sissejuhatus, selgeks saab katastroofi algus, mängu jooksul on võimalik leida igasugu nn “intel” pabereid, mis selgitavad rohkem katastroofi tagamaid ja millega täpsemalt tegu on. Mängima hakates tulid kohe meelde “Enslaved” ja “I Am Alive”, viimast ta kõige rohkem meenutabki, kuid on sellest mäekõrguselt parem. Olen jõudnud täpselt veerand mängu (25%) läbi teha, juba on korralikult madistada saadud ja ajurakke kulutatud. Mingeid chaptereid või peatükke ei olegi hetkel täheldanud, või siis vähemalt ei ole nende vahetumisest kuidagi märku antud. Nagu survival mängudes kombeks, kui piisavalt ringi vaadata ja asju ning koostisosi otsida, saab ise omale ehitada “shiv”-e, medkit-e, molotovi kokteile jne… Mingite “tablettide” abil saab peategelase võimeid suurendada (max elud, kuulmise kaugus…), varuosi leides on võimalik täiustada erinevaid relvasid ja teha palju muud põnevat. Kell on juba palju, ei hakka pikemalt seletama, muidu läheb jutt liiga segaseks .Visuaalselt on mäng super ilus, stoori on meeletult kaasa haarav, põnevus on kogu aeg õhus, süda puperdab rinnus. Ei mäletagi millal viimati seda kõike tundsin videomängu mängides. Need kes te pre-orderi tegite ja nädala pärast oma mängu nautima hakkate – see ootamine on seda väärt ja pettuma kindlasti ei pea (raskusaste pange loomulikult maksimumi, siis saab õige elamuse). [/column]
