Blood & Truth – veri on paksem kui tõde

0

Mida sa teed, kui sinu hämara äriga tegeleva perega hüppama tullakse? Poed peitu? Lahkud riigist? Otsid üles kõikvõimalikud tulirelvad ja teed oma vastaste sisse võimalikult palju auke? Sony London Studio poolt eksklusiivselt PlayStation VRi jaoks loodud virtuaalreaalsusmärulis „Blood & Truth“ saad sa kogeda just nimelt seda viimast. Sa oled Ryan Marks, eriväelane, kes kutsutakse lahingutandrilt koju, sest sinu isa on ootamatult siit ilmast lahkunud. Kaua sul aga leinata ei lubata, sest sinu pere rivaalid löövad su kodu ukse sõna otseses mõttes jalaga lahti ja üritavad teie elu veelgi hullemaks teha. Ryan ei ole aga papist poiss ning asub vankumatu otsusekindlusega omal käel ja ka perekonna toel kurjamite ridu harvendama.

„Blood & Truth“ meenutab oma ülesehituselt mõnda tempokat hollywoodilikku märulifilmi. Tegevus toimub läbi peategelase silmade, aga omal jalal sa ringi sibada ei saa. Liikumiseks pead vaatama mõnda vastava ikooniga tähistatud punkti sinu ees või külje peal (tagasi liikuda ei saa) ning nupuvajutusega liigub Ryan selle juurde. Liikumise pealt on sul vaba voli ringi vahtida, kätega vehkida, tulistada, relvi laadida või uus relv krabada. Punktide vahel saab vabalt edasi-tagasi liikuda, et sinu ette tekkivate vastaste pihta paremini tuld anda. Kuna liikumine on niiöelda mängu mure, saab keskenduda sinu ümber võimalikult suure draama ja mürgli tekitamisele. Mängus on nii mõnigi stseen, mis suudab võistleda igasuguste „Merejalaväelaste“ ja „Visade hingede“ suguste kassahittidega, aga samas on ka hulgim stseene, kus tegelased jutustavad ja jutustavad ja jalutavad ja jutustavad ja ma tahaks juba rutem selle tuusa märuli juurde tagasi pöörduda.

Mängimiseks saab kasutada kas PlayStationi Move-pulte või Dual Shock 4, suurepärane Aim-püssipult ei ole miskipärast toetatud. Mina soovitan kindlasti Move’idega mängida, sest DS4ga paigutuvad tegelase käed staatiliselt sinu ette, nagu oleks nad nähtamatute käeraudadega kinni. Move’idega saab aga kumbagi kätt eraldi liigutada ning seda läheb ka vaja. Nimelt on iga relva võimalus hoida ka kahe käega. Alati on tuus mööda tasemeid joosta nii, et relv poolviltu pihus on, aga mõni sihtmärk vajab siiski kahe käega pidemest hoidmist. Samas on teinekord vastaseid nii tihedalt ja relva digitaalne „sihtmärk“ natuke liiga segane, et „suuna-relva-toru-pättide-poole-ja-pauh-pauh“ on alati hea strateegia. Mis siis, et sa pead selleks kuulipildujat ühe käega hoidma nagu „Ahvide planeedi“ filmi karvased peategelased. Relvade laadimiseks pead võtma rinnal asuvast laskemoonapaunast ühe käega lisamoona/-pideme/-salve ning selle relva sisse toppima. Kõige naljakam on see, et kohe alguses õpetab mäng sind korjama laskemoonapakikesi, aga nii palju kui ma ka ei üritanud, ei õnnestunud mul kogu laskemoona kordagi ära kulutada ning seda isegi siis, kui ma ühtegi lisapakikest üles ei korjanud. Seega ma ei olegi päris kindel, kas neid pakikesi on ikka reaalselt vaja või on nad pigem mingisugune kogutav asjake, mida mäng tegelikult ei jälgi? Eriti kui mingit nähtavat laskemoonanäidikut ei ole.

Läbitavaid tasemeid on üksjagu, aga need ei ole eriti pikad, sellised 10-15 minutit taseme kohta. Probleem on aga selles, et eriti just mängu esimeses pooles kipuvad tasemete alguses ja lõpus aset leidma ka eelpool mainitud küllaltki pikad jutuajamised. On isegi paar sellist taset, kus märulit ei toimugi ning saabki ainult juttu kuulata või natuke jalutada. Aga see käib kõik filmiliku lähenemise juurde.

Enne neid tasemeid, kus pahasid augustada saab, alustad oma peakorterist, kus saad valida endale kasutatava relva. Mida rohkem sa neid mängu jooksul üles korjad ja kasutad, seda rohkem erinevaid relvi valikusse tekib. Lisaks saab tasemeid läbides tärnides „hindeid“ ning mitmesse kohta on ära peidetud ka sihtmärke, mida tulistama pead. Tärnide eest avanevad võimalused oma relvi muuta, näiteks kasvõi summutajate ning lasersihikute näol.

Mängimise käigus saab lahti lukustada ka Time Attack valiku, mis laseb sul aja peale lühikesi tasemeid läbida, kus pead võimalikult kiiresti ja täpselt takistuste tagant välja vupsavaid sihtmärke tulistama. Time Attacki kõrval ilutseb aga kastike kirjaga „Coming Soon“, seega paistab, et arendajatel on mänguga veel mingid plaanid. Tegelikult, raudselt on. Nimelt kõige suurem kivi, mis ma „Blood & Truthi“ kapsaaeda visata tahan, on sama, mis „God of Wari“ puhul. Mäng on ilmselgelt tehtud esimese osana pikemast seeriast ja ma tõsiselt loodan, et selle järjed tõepoolest kunagi ilmavalgust näevad, kas siis järjekordse virtuaalreaalsusmängu või tavalise „lapiku“ mängu näol. Lugu jääb hetkel lihtsalt poolikuks ja tiitrite joostes imestasin ma suuri silmi, et kas nüüd ongi selleks korraks kõik?

Graafika on enamjaolt super, ainult paari tegelase näo animatsioon on veidike poolpidune. Hääled on seevastu fantastiliselt sisse loetud. Mis mind ennast natuke häirima jäi, oli asjaolu, et graafilise lahenduse puhul ei ole kasutatud väga keerukaid virtuaalreaalsustrikke. Ainuke kasutatav trikk on tuttav juba London Studio eelmise üllitise, „VR Worldsi“ kuulunud „London Heisti“ nimelisest lühimängust. See on aga siiamaani tore, seega ma ei hakka rohkemat ära rikkuma. Lihtsalt arvestage, et maailmas on üsna mitmeid nuppe, asju ja esemeid, mida katsuda, togida ja liigutada saab. Lisaks on kasutuskogemus fantastiline ja mitte kellelgi ei tohiks „Blood & Truthi“ mängides paha hakata. Kuna te ise liikuma ei pea ja vastased reeglina teie selja taha ei ilmu, saab terve mängu läbida istudes. Huvitavalt kombel on otsustatud tegelase keha animeerimise asemel ekraanile manada ainult tema käed, seljas olevad relvad, laskemoonapaun ja kabuurid puusade peal. Liikumistasemete puhul see niivõrd silma ei riivagi, kuid autosõiduosade puhul on kole veider tühja istme kohal hõljuda.

Sellest aga ei tasu ennast heidutada lasta. „Blood & Truth“ on suurepärane meelelahutusmärul, mis asetab sind virtuaalreaalsuse abil märulifilmi kangelase saabastesse. Mäng ei ole teab mis pikk, kuid mul oli kogu selle läbimise vältel naeratus näol ning see sobib iga märulit armastava PlayStation VRi fänni mänguriiulisse nagu valatult. Ma loodan ainult, et seeria jätk ei lase ennast väga kaua oodata, sest “Blood & Truth” ja mõne aja eest ilmunud “Astrobot” on tõestuseks, et Sony suudab ja tahab lahedaid virtuaalreaalsusmänge toota.

Lapsevanematele: virtuaalreaalsuses tulistamine on küllaltki realistliku moega ning teie silme all saavad surma mitmed inimesed mitmel erineval viisil. Seega päris varateismelistele mina “Blood & Truthi” kindlasti näppu ei usaldaks. Otsustage selle põhjal, kui palju nad erinevaid vägivaldsemaid märulifilme näinud on.

Blood & Truth
HEA
Sa saad olla märulifilmi kangelane
Lahe laadimismehaanika
Hea ja mugav tulistamine
HALB
Lugu jääb poolikuks
Filmilikus mängus on animeeritud ainult peategelase käed
4

Platvorm(id): PS4+PSVR
Ilmus: 28. mai 2019
Arendaja: SIE London Studio
Väljaandja: Sony Interactive Entertainment
Ülevaade tehtud: PS4 Pro + PSVR

Mängu saab osta siit:
osta_euronics osta_playstation