MediEvil – …kuid siis sain ma noolega silma

0

Kas olete kuulnud lugu söör Daniel Fortesque’st, Gallowmere’i kuningriigi kangelasest, kes vaprad sõdalased kurja Zaroki ebasurnute armee vastu lahingusse juhtis, Zaroki surmas ning ise seejärel saadud haavadesse suri? Kindlasti olete, seda lugu teatakse ju seitsme maa ja mere tagagi.

Aga teadaolevalt kirjutavad ajaloo ju võitjad ja tegelikult olid lood natuke teisiti. Söör Dan sai ummisjalu lahingusse tormates noole silma ja hukkus… silmapilkselt. Zaroki väed löödi aga tagasi ja kuningas mätsis juhtunu kinni, tehes söör Dani postuumselt kangelaseks. Teised ajaloo kangelased teavad aga tõde ja ihaldatud Kangelaste Kantsi (Hall of Heroes) uksed jäid Dani ees suletuks.

Juhtunust on möödas sada aastat ning Zarok kavatseb taas ebasurnute armee abil Gallowmere’i valitsejaks saada. Kahjuks või õnneks äratas tema loits ellu ka söör Daniel Fortesque ning nüüdseks korralikult alla võtnud rüütliisand haistis võimalust Zarokile tuul alla teha ja koht Kangelaste Kantsis välja teenida.

Vaat selline on „MediEvili“ lugu. Mäng ise on muheda huumoriga vürtsitatud märulseiklus, mis tegelikult ilmus esmakordselt 21 aastat tagasi kõige esimesel PlayStationi konsoolil. Kuna praegu on kombeks vanadele mängudele noorenduskuuride tegemine, võeti lisaks Crashile ja Spyrole ette ka söör Dan, kuid kui eelpool nimetatud karvaste ja soomuseliste tegelaste mängud olid juba ennemuistsel ajal head ja mängitavad, jättis „MediEvil“ juba omal ajal soovida ning uusversiooniga pole midagi peale väljanägemise paremaks läinud.

„MediEvili“ probleemid tulenevad sellest, et mäng on tehtud algversiooni austajatele. Uus variant on sedavõrd originaali sarnane, et peale graafika ja mõne bossivõitluse pole mitte miskit muudetud ja kõik vastased, saladused ja levelid on täpselt samad nagu 21 aasta eestki.

Seikluse jooksul kogub Fortesque erinevaid relvi, millega lineaarsetes ja küllaltki lühikestes levelites vastaseid materdada. Esimeseks nuhtlemisvahendiks on Dani enda otsast rebitud käsi, millele lisanduvad mõõgad, võlumõõgad, kirved, vibud, viskenoad, vasarad, kanakoivad ja veel paar vidinat. Nagu te sellest loetelust järeldada võite, lasubki põhirõhk võitlusel, aga kõige hullem ongi see, et võitlussüsteem ei ole absoluutselt lõbus ega strateegiline.

Võiks ju nagu eeldada, et sellise arsenali korral on vaja teada, mis relva mis vastaste puhul kasutada, kuid tegelikult ei mängi tapariista valik erilist rolli. Kõik kurjamid tormavad ummisjalu mängija suunas ja sinu ülesandeks on ainult lööginuppe haamerdada, kuniks sina või nemad surnud on. Kilbiga saab küll lööke blokkida ja mõnda kurjamit nugade-nooltega kaugelt pilduda, kuid tegelikult taandub kõik sellele, kas sa suudad nende rünnakud lihtsalt üle elada, sest löökidel ei ole suuremal osal ajast vastastele mingit mõju ja nad suudavad mängijale ka läbi kirvega vastu hambaid saamise kahju teha. Kui vastastel õnnestub kõik sinu elupunktid ära kulutada, pead käimasolevat maailmat otsast peale alustama. Ei mingeid salvestuspunkte.

Peale kesise võitlussüsteemi jätab soovida ka liikumine, sest lisaks märulile tuleb aeg-ajalt ka seigelda. Õigemini, pahatihti asub mängija nüüd võitlusse kaameraga, mis on väga puine ja armastab seinte sisse kinni jääda. Seda ei oskaks ühelt 2019. aasta mängult küll oodata. Lisaks ei ole söör Daniel kuigi osav liikuja ja tema sammud ning hüpped on pehmelt öeldes ebatäpsed. Õnneks pole hüppamiskohti palju ja paari katse-eksitus meetodiga saab kõik kiirelt mööda. Küll aga tuleb aeg-ajalt tuldud teed tagasi minna, sest selleks, et koguda uusi relvi ning kindlustada mängu „õige“ lõpu nägemine, tuleb maailmates maha nottida piisavalt vaenlaseid, et täita Hingekarikas (Chalice of Souls) ja see ka kusagilt üles korjata.

„MediEvil“ on mõeldud otseselt vana versiooni fännidele. Neile, kellele „MediEvil“ nostalgiapisarat silma ei too, ei paku mäng erilist meelelahutust, sest tänapäeval eksisteerib mitmeid paremaid märulseikluseid. Jah, graafika on tunduvalt paranenud ja helitaust ning hääled uuesti lindistatud, kuid see ei pane mind unustama tõsiasja, et ma olen täpselt sama mängu 21 aastat tagasi mänginud ja kui aus olla, ei olnud mul ka siis eriti lõbus…

Lapsevanematele: „MediEvil“ sisaldab koomiksivägivalda, kus luukerest kangelane erinevate terariistadega koletisi ja ebasurnuid rapib. Verd ei lenda ja roppuseid ei pilluta, seega PEGI 12 reitingust hoolimata sobib mäng minu arvates vaat et igale vanusele. Küll aga tuleb arvestada, et kauni pinna all peitub väga kohmakas mängitavus ja tänapäevaste lihvitud mängudega harjunud noored võivad väga lihtsalt

MediEvil
HEA
Kena multikalik välimus
Mäng on põhimõtteliselt sama, mis 21 aastat tagasi
HALB
Mäng on põhimõtteliselt sama, mis 21 aastat tagasi
Kohmakas juhitavus
Vilets kaamera
Iganenud ja puine võitlussüsteem
2
Platvorm(id): PS4
Ilmus: 25. oktoober 2019
Arendaja: Other Ocean Group
Väljaandja: Sony Interactive Entertainment
Ülevaade tehtud: PS4 Pro

Mängu saab osta siit:
osta_playstationosta_euronics

Jäta oma kommentaar siia...