Mario Kart Live: Home Circuit – aasta parim videomänguasi

0

„Mario Karti” sari on olnud aastakümneid üks enimarmastatud seltskonnamänge. „Mario Kart Wii” ja „Mario Kart 8” on ka meie pere õhtuid juba aastaid sisustanud ning oleme ka täringute ja mudelautodega põrandal kardirallit korraldanud. Nüüd on Nintendo ja Velan Studios hoolitsenud selle eest, et täringuid pole enam vajagi. Nimelt pannakse „Mario Kart Live: Home Circuitis” kardid sõitma reaalsesse maailma. „Mario Kart Live” on nimelt liitreaalsusmäng, mis ühendab Nintendo Switchi konsooli pisikese raadio teel juhitava autoga, mis vurab teie vaibal ja diivanite taga ning näitab kõigile videot vaatavatele inimestele, kui segamini teie elamine täpselt on.

See on ilmselt ka põhjuseks, miks „Mario Kart Live’i” mängimise ajal on mängust ekraanitõmmise tegemine ja videoklipi salvestamine välja lülitatud. See mind aga ei heiduta ja ma salvestasin teile järjekordse amatöörvideo, et te näeksite, kuidas „Mario Kart Live: Home Circuiti” mängimine ühes tavalises kodus välja näeb. Ahjaa, arvustust võite ka sealt taustaks kuulata, kui ise edasi lugeda ei viitsi.

„Mario Kart Live” maksab teile poes umbes 125 eurot ja selle raha eest saate te ühe auto, kas Mario või Luigi oma, laadimiskaabli, kaks kurvitähist ja neli väravat. Kui tahate mitmekesi korraga võidu kihutada, vajate ka vastavat arvu autosid ja Switchi konsoole. Ühe täislaadimisega sõidab auto ametlike kirjade kohaselt poolteist tundi, reaalsuses kestab aku aga märksa kauem ja minu mängukordade ajal rauges masinate hoog alles kolmanda mängutunni alguses. Auto näeb välja väga kena ja on oma väiksusele ning rataste kinnituste õrnale väljanägemisele üsna tugev, taludes erinevaid otsasõite mööblile, koertele ja inimestele. Küll aga kipuvad pööravad esirattad üles korjama tolmu ja juuksekarvu, mis omakorda pärsib kardi juhitavust. Puhastamiseks tuleb kummid velje pealt maha kiskuda ja praht hoolikalt ratta ümbert eemaldada.

Mängu esmakordselt käivitades palutakse teil auto ja Switch omavahel QR-koodi abil paaritada ja tulevikus piisab ainult käivitusnupu vajutamisest. Seejärel algabki mängu üks aeganõudvamaid ja vahvamaid osasid ehk raja ehitus. Nimelt saate te raja ise luua. Selleks on teil vaja nelja karbis olnud väravat, mille te peate oma mänguks kasutatavasse ruumi paigutama ning seejärel masinaga nende alt läbi sõitma, et ringrada maha „joonistada”. Samas ei pea isegi juhul, kui te väravad ringikujuliselt sätite, rada ümar olema, sest enne teise värava läbimist võite te vabalt autoga näiteks silmuse teha. See kõik sõltub teie kasutuses olevast ruumist, sest just ruum on mängus suurimaks proovikiviks. Kellel on avatum elamine, saab julgelt ehitada suuri ja keerukamaid ringradasid, kuid korterielanikel, nagu mina, tuleb arvestada kitsamate tubade, signaali pärssivate betoonseinte ja lävepakkudega.

Nimelt ei tuvastata raja ehituse juures kõrguse muutuseid ning autod ei olegi mäkketõusudeks mõeldud. Isegi uksepakkude ületamine kergete papist kaldteede abil võib osutuda keeruliseks, nagu te minu videost ka näha võite. Tahangi toonitada, et selliseid toppama jäämisi „lageda” maa peal ette ei tule, kui te just Switchi konsoolist liiga kaugele ei sõida. Soovituslik sõidukaugus jääb viie meetri kanti, sest pärast seda hakkab juhtmevaba ühendus konsooli ja kardi vahel lihtsalt hakkima ja te ei suuda autot enam hästi juhtida.

Sõidukogemus ise on kahe otsaga asi. Mänguasjana on „Mario Kart Live” fantastiline. Te saate ise luua raja ja Switchi vahendusel sellel ka võidu kihutada. Kõik kaunistused ja füüsilised takistused on teie teha, mäng lisab omakorda rajale lahti lukustatud teemasid ja vimkasid, nagu ühele „Mario Kartile” kohane. Samas on „Mario Kart Live” videomänguna pigem keskpärane, sest eelpool nimetatud füüsilised takistused kehtivad ainult teile ja teistele reaalseid autosid juhtivatele isikutele. Arvuti juhitud vastased lihtsalt ignoreerivad kõike, mis rajal ees seisab ja sõidavad silmagi pilgutamata läbi lauajalgade.

See aga ei tähenda, et mängus sisu ei oleks. Kaheksa erinevat GP-etappi pakuvad mängulusti pikemaks ajaks, kui te viitsite vahepeal oma raja ehitust muuta, et veidike vaheldust oleks. Radadel on relvad, millega vastaseid pilduda, looduslikud ohud, nagu külgtuul, mis päriselt auto juhtimise raskeks muudab ning virtuaalsed takistused, nagu üles-alla hüppavad kivimürakad, mis peaksid Mario seniste kogemuste põhjal laiaks litsuma, kuid tegelikult jätavad teie kardi lihtsalt viivuks seisma. Oma kodu džhungliks või jäiseks võidusõidurajaks muutumist on vahva jälgida ja ma olen täiesti kindel, et leidub mängijaid, kes suudavad siit mitmeid kümneid tunde lõbu välja pigistada. Isiklikult eelistan ma aga „Mario Karti” mängida kui seltskonnamängu ning kahjuks ei ole tasapinnalised rajad nii strateegilised ja põnevad, et isegi kahekesi mängides pikalt huvi üleval hoida.

Kui te aga „Mario Kart Live’i” mängite, kogute tahes-tahtmata radadelt münte. Kui olete neid piisavalt kokku saanud, tasustatakse teid kosmeetiliste uuendustega nii Mario ja Luigi kui ka teie auto tarvis. See muudab auto väljanägemist Switchi ekraanil ja lubab teil piloodile erinevaid kostüüme selga tõmmata. Kolmest sõidust koosnevate võistluste läbimisel avanevad täiendused radadele ja uued kiirused, kuid kahe kiiremaga, 150 ja 200cc kiirusega, on pisikeses toas üsna keeruline sõita, sest lisaks auto baaskiirusele annavad masinale hoogu juurde ka rajalt korjatavad seened, kiirendusnooled ja driftimise järel tekkiv sööst.

Driftimise, te küsite? Jah, „Mario Karti” üks põhimehaanikaid on tagasi ka päris mänguautot kasutavas „Mario Kart Live’is”, kuid plastkart siiski teie toapõrandal uhkeid külglibisemisi ei soorita. See toimub virtuaalselt Switchi ekraanil ja hüüatus: „Ema, vaata, ma driftin!” ei pruugi tähendada „Kiirete ja vihaste” väärilist sooritust. Pigem lõppeb see vastu riiulinurka või pesuresti kihutamisega.

„Mario Kart Live: Home Circuit” on järjekordne näide sellest, mida Nintendo teha üritab: luua aina uusi ja innovatiivsemaid viise, kuidas teid mängima panna. Oleme näinud liikumistundlikke Wii pulte, ekraaniga Wii U tahvlit, nii käes kui teleekraanil mängitavat Switchi, papist volditavaid mänguvahendeid Labos ning oma kehaga tegelase juhtimist Ring Fitis. „Mario Kart Live” on järjekordne innovatsioon, mis toob 3DSilgi viivuks tore olnud liitreaalsuse täiel kiirusel teie elutuppa. Selle esmamulje on fantastiline ja kuniks teil jätkub loovust ja viitsimust uusi radu või mängulaade välja mõelda, on lõbu garanteeritud. Samas ei anna „Mario Kart Live” siiski päris „Mario Karti” mõõtu välja ja sõpradega lõbutsemiseks eelistan mina isiklikult jätkuvalt ülihead „Mario Kart 8 Deluxe’i”. See aga ei tähenda, et „Mario Kart Live: Home Circuit” ei täidaks mitmeid kodusid pehmete rataste vuramise ning õnnelike mängijate hõigetega.

Lapsevanematele: sisu poolest pole siin mitte midagi peljata. Pigem peate arvestama sellega, kui osavad teie lapsed puldiautode juhtimisel ja hooldamisel on, sest papist volditavaid väravaid ei tohi puruks murda ja päris trepist ning laudade pealt ma plastikust kardiga alla kimada ei julgeks.

Mario Kart Live: Home Circuit
HEA
Suurepärane ja pilkupüüdev mänguasi
Autod on vastupidavad ja hästi juhitavad
Liitreaalsuse kasutamine tundub võlukunstina
HALB
Videomänguna jääb teistele omalaadsetele alla
Tegevusraadiust piiravad teised traadita signaalid ja seinad
Arvuti juhitud vastased petavad
4
Platvorm(id): Nintendo Switch
Ilmus: 16. oktoober 2020
Arendaja: Velan Studios
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch

Mängu saab osta siit:
osta_euronicsosta_amazon

Jäta oma kommentaar siia...