Scott Pilgrim vs. The World: The Game – Complete Edition – mina ja mu maailm

0

„Scott Pilgrim vs. The World: The Game” ilmus tegelikult juba 2010. aastal, kuid mingil ebaselgel põhjusel koristati see mõne aasta möödudes PlayStationi ja Xboxi digitaalsetest poodidest ära. Väidetavalt oli selles süüdi mingisuguste õiguste aegumine, aga see selleks. Mina ostsin ta endale ammu-ammu ära, kuid tunnistan, et pole kauemaks kui 15 minutiks tööle pannudki. 2020. aastal teatas aga Ubisoft, et toob fännide tungival nõudmisel „Scott Pilgrimi” mängu taas turule ja siin me siis nüüd oleme.

„Scott Pilgrim vs. The World: The Game – Complete Edition” on saadaval PlayStation 4le, Xbox One’ile, Nintendo Switchile ja PCle ning järgib Scott Pilgrimi seiklustest pajatavate koomiksite ja filmi lugu. Scott on päevavaras, kes teeb sõpradega bändi ja käib koolitüdruku Knives Chauga. Ühtäkki armub ta aga unes nähtud, kuid reaalselt olemas olevasse kullerineiusse Ramona Flowersisse ning unustab Knivesi silmapilkselt, et uut armastust taga ajama minna.

Ramona peikaks saamine pole aga nii lihtne, sest neiul on seitse endist (ja kurja) kallimat, kellest Scott enne neiu südame võitmist jagu saama peab. Nii algabki seiklus läbi Toronto tänavate, kus saavad käega ja jalaga nuhelda nii pisipätid, robotid kui ka saurusekostüümis filminäitlejad. „Complete Edition” lisab tavamängule ka kõik ilmunud allalaetavad lisad, seega lisaks põhitegelastele saate kohe mängida ka Knivesi ja Wallace’iga.

Tegu on kahemõõtmelise kaklusmänguga, kus üks kuni neli mängijat ekraanil edasi liiguvad ja käepäraste vahenditega pahadele tuutusse kütavad. Ja just see üksinda mängimine on minu jaoks kohe esimene komistuskivi. Nimelt ei ole „Scott Pilgrimi” esmamulje kuigivõrd sujuv, sest liikumine on vaevaline, asjade üles korjamine ei taha alati toimida ning otse vastase ees seistes kipuvad löögid neist läbi minema, sest sa olid talle millimeetri võrra liiga lähedal. See muudab mängimise eriti just kindla tegelasega alustades küllaltki frustreeruvaks, sest mäng on esmapilgul üsnagi keeruline, paisates sinu poole aina rohkemate eludega vastaseid, kellele meeldib sind ootamatult väljastpoolt ekraani nüpeldama karata.

Tegelikult tuksub kaklusmängu pinna all pisike rollimängulaadse toote süda ning vastaseid maha noppides koguvad tegelased ka kogemuspunkte, millega kergitatakse nende taset. Iga tegelase laeks on 16 taset ning iga tasemega lukustatakse lahti mingisugune löök või oskus, mis maailmas kulgemise ja taplemise mitmekesisemaks või mugavamaks teeb. Nende hulgas on näiteks oskus vastase lööke pareerida või uusi löögiseeriaid kasutada, kuid vägisi jääb tunne, et erinevad omadused on meelega raskustaseme tõstmiseks ära peidetud, sest ühes mängija ajast hoolivas kaklusmängus oleks mitmed neist juba eos lahti lukustatud. Hetkel tuleb aga mängu sujuvamaks muutmise nimel usinalt tasemeid koguda.

Täpselt sama või veel suuremagi reha otsa on astunud andmete süsteem. Igal tegelasel on näitajad, nagu jõud, kiirus, kaitse ja tahtejõud. Maailmades ringi tormates satud pahatihti mõne poekese otsa, kus vastastest välja pursanud münte asjadeks vahetada saab. Asjad aga annavad omakorda kogemuspunkte ning püsiva boonuse mingile näitajale. Milles seisneb asja konks? Mäng nimelt ei ütle, mida mingi ostetav ese täpselt teeb, seega Google’isse mitte sukelduval mängijal jääb üle vaid pimesi asju osta, et avastada, milline asi ja kui palju talle nüüd rünnakujõudu juurde annab. See ja eelmises lõigus nimetatud mehaanika muudavad kahe peale „Scott Pilgrimi” tüütuks nühkimiseks, kus sa pead lihtsalt uuesti ja uuesti ja uuesti mingeid tasemeid mängima, et mingi maailma lõpus ootav ekskallim manalateele saata.

Ja kõige nörritavam on asja juures see, et mingi strateegia sind seejuures eriti aidata ei saa. Kõik vastased alistatakse täpselt ühel ja samal viisil nõrga ja tugeva löögi nuppe klõbistades ja vahepeal neile jalaga vastu kuppu karates. See kõik kehtib nii tavavastaste kui ka bosside kohta. Õnneks kuulub „Scott Pilgrim” aga nende mängude hulka, mis on mitmekesi mängides grammi võrra paremad, sest teise, kolmanda või neljandagi pahalasi nüpeldava käte- ja jalapaari olemasolu teeb mängu kordades kergemaks ning kui üksinda mängides kulus alguses omajagu katseid ja näitajate parandamist, et teisest ekskallimast jagu saada, siis kahekesi uute tegelastega alustades kukkus härra Lucas Lee juba esimesel katsel rula pealt maha, sest kaks kätepaari on ikkagi kaks kätepaari.

Lugu saab läbida seega kas üksi või mitmekesi ning sõpradega mängimiseks on olemas nii ühe konsooli kasutamine kui ka internetimäng. Lisaks loole on peamenüüs saadaval ka Dodgeball (rahvastepall, loobi teisi pallidega, kuni üks mängija võidab), Survival Horror (sul on üks elu ja sul on vastas lõpmatu hord zombisid), Boss Rush (peksa kõiki ekskallimaid järjepanu) ning Battle Royale (peksa oma sõpru, kuni üks võidab). Tegu on pigem ajutise meelelahutusega, sest ükski lisavalik ei köida sind ja su sõpru ilmselt kauemaks kui 15 minutiks teleri ette.

Graafiliselt „Scott Pilgrim” erilist tänapäevast silmailu ei paku, sest tegu on ju ikkagi oma 10 aastat vana mänguga, kuid tegelased on täitsa kenasti animeeritud ning maailmad meenutavad koomiksiakendest välja karanud tegevuspaiku, mis oligi ilmselt asja eesmärk.

Heli kõigub kaasakiskuva ja tüütu piiril, vajudes minu puhul tugevalt selle viimase poolele. Nimelt on mängu taustamuusika autoriks punkbänd Anamanaguchi, kes lisab oma paladele vürtsi vanade mängukonsoolide helidega. Kunstipärane ja uuenduslik? Võib-olla tõesti, kuid üha uuesti ja uuesti mööda Toronto tänavaid tuisates hakkas kolme aastakümne taguseid retromänge meenutav pinisev muusika mulle kohutavalt kõrvadele.

„Scott Pilgrim vs. The World: The Game – Complete Edition” on mõeldud ilmselgelt neile, kes pikisilmi ja häälekalt mängu taas turule toomist oodanud on. Vahest on ka Scott Pilgrimi koomiksite fännidel siin paar helgemat hetke, kuid pühapäevamänguritel ja niisama kaklusmängude sõpradel on lademes muid ning märksa paremaid ajaveetmisvõimalusi.

Lapsevanematele: armsa koomiksilaadse pealispinna all peitub puise liikumise, aeglase edenemise ning segase tegelaste täiendamise all kannatav mäng. Koomiksivägivald ei ole väga ülevoolav ja peaks sobima peaaegu kõikidele Scott Pilgrimi filmi ja koomiksite austajatele.

Scott Pilgrim vs. The World: The Game - Complete Edition
HEA
Mitmekesi mängides on isegi natuke lõbus
Tegelaste animatsioonid on toredad
HALB
Liikumine on puine ja vilets
Tegelaste arendamine ei ole mugav
Võitluses puudub strateegia
Iganenud muusika muutus hetkega tüütavaks
2
Platvorm(id): PC, PS4, Xbox One, Nintendo Switch
Ilmus: 14. jaanuar 2021
Arendaja: Ubisoft Montreal
Väljaandja: Ubisoft Entertainment SA
Ülevaade tehtud: PlayStation 4 Pro

Mängu saab osta siit:
osta_xboxosta_playstationosta_steam

Jäta oma kommentaar siia...