Tiny Tina’s Wonderlands – Punkrid & Pätid

Kui “Tiny Tina’s Wonderlands” välja kuulutati, ei tekitanud see minus mingit elevust, nimelt olen ma vaikselt “Borderlandsi” seeriast tüdinema hakanud. Kaua sa ühte ja sama looter-shooter’it ikka mängida viitsid. Näeb mängust mängu ühesugune välja, muutuvad vaid mõned tegelased ja lugu ning “Borderlands 3” lugu oli pehmelt öeldes lihtsalt rämps. Seetõttu lähenesin ma ka “Tiny Tina’s Wonderlandsile” paraja ettevaatusega. Õnneks pakkus see mäng mulle omajagu positiivseid üllatusi, aga sellest kõigest juba allpool.

“Tiny Tina’s Wonderlands” on põnevus-rollimäng ja esimese isiku vaates looter-shooter, mille arendajaks on Gearbox Software ja avaldajaks 2K Games. Tegemist on “Borderlandsi” seeria kõrvalosaga ning otsese järjega “Borderlands 2: Tiny Tina’s Assault on Dragon Keep” lisale.

Mängu tegevus toimub fantaasiateemalises lauarollimängu “Bunkers & Badasses” (“Dungeons & Dragonsi” Borderlandsi versioon), eesti keeles siis “Punkrid ja Pätid”, maailmas. Pisi-Tina (või peaks ta eesti keeles äkki Pisi-Tiinaks ristima?), kellele on oma hääle andnud taaskord Ashly Burch, on mängujuht (Bunker Master) selles fantaasiamaailmas.

Need, kes D&D mängudega tuttavad pole, neile teadmiseks, et mängujuht on isik, kes on ühtaegu jutuvestja ja kohtunik, kirjeldades ja organiseerides selles väljamõeldud maailmas toimuvaid sündmusi, kehastades kõiki tegelasi mängumaailmas, välja arvatud mängijate tegelased ning on reeglite ja tekkivate küsimuste puhul lõpliku otsuse langetaja.

Lugu algab Valentine’i (Andy Samberg), Frette’i (Wanda Sykes) ja uue, algaja mängijaga, kes lähevad Dragon Lordi (Will Arnett) alistama. Dragon Lord aga kasutab maagiat ja äratab surnud ellu, kuid õnneks ruttab mängijatele appi ei keegi muu kui Butt Stallion (Tagumiku Täkk?) isiklikult, vehkides oma hingemõõgaga (Sword of Souls) ja vangistades Dragon Lordi sajanditeks.

Pärast seda alustab Pisi-Tina uue mänguga, aga sel korral saab mängija, uustulnuk, endale au olla “The Fatemaker” (saatuselooja?) ning peale oma tegelaskuju loomist võib mäng alata. Mängijal tuleb peatada luukerede jõuk ja nende juht, kelle eesmärgiks on Dragon Lord vabastada. Kuigi sul õnnestub luukerede jõuk küll alistada, pääseb Dragon Lord vabadusse ja põgeneb. Seejärel sead mängijana oma sammud Brighthoofi suunas, et saada osa ühest vapustavast loost, mille Pisi-Tina sulle jutustab.

Ja lugu on… vapustavalt äge. Ma nautisin seda lugu kogu hingest, otsast lõpuni koos kõrvallugude ja tegelastega ning kui sa arvad, et loo lõppedes oled juba kõike näinud ja kuulnud, siis sa eksid rängalt, sest mängijat suudetakse põnevil hoida kuni lõputiitriteni ja isegi pärast seda. Siinkohal minu sügav kummardus Sam Winklerile, kes koos oma meeskonnaga mänguloo eest vastutas. Tema käe all on valminud üks väga lahe lugu. Kogu see huumor, Pisi-Tina isik ja see kui meisterlikult Ashly Burch Pisi-Tina välja mängib, see tegelaste omavaheline keemia, need popkultuuri vihjed ning see, et nalja tehakse kõige ja kõigi üle. Seda kõike võimendab omakorda mängu kunstiline stiil ja tasemete disain. Kogu see kompott kokku pakub ülimat naudingut, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi “Borderlandsi” fänni.

Kui “Borderlands” seeria tegevus toimub Pandora maailmas, kus megakorporatsioonid pidevalt omavahel sõdivad, siis “Tiny Tina’s Wonderlands” on võtnud selle kontseptsiooni ja loonud täiesti uue seikluse Punkrid & Pätid fantaasiamaailmas ning tulemuseks on parim mäng kogu “Borderlands” seerias.

Õnnetuseks on aga Gearbox truuks jäänud ka paljule vanale. Oma olemuselt on tegemist endiselt ikka selle sama “Borderlandsi” looter-shooter’iga, mida me ikka ja jälle mänginud oleme. Mängule on lihtsalt fantaasianahk peale tõmmatud ning seniste tuntud nimede asemel on kasutusele võetud uued või veidi muudetud nimed. Kahjuks on samaks jäänud ka kasutajaliides, mis tänaseks on omajagu aegunud ja vajaks värskendust. See vajaks hädasti muudatusi, et ei peaks erinevate inventariakende vahel majandama ning paremat sorteerimist oleks vaja, rääkimata võimalusest värvi järgi asju prügiks märkida.

Mõned muudatused siiski on, näiteks on mängus nüüd lauamängulaadne pealtvaates Overworld, kus mängija saab erinevate alade vahel seigelda, seal asuvate tegelastega rääkida, nende missioone teha, pühamute juppe korjata erinevatest koobastest jne. Siit ei puudu ka juhuslikud kohtumised pahalastega, aga õnneks saab õigel ajal nuppu vajutades neile sealsamas Overworldis pasunasse anda. Kui see aga peaks ebaõnnestuma, tuleb oma relvad valmis panna ja lahingus ellu jääda. Kahjuks muutuvad need üsna kiirelt tüütuks ja korduvaks, sest erinevad kaardid, kus kokkupõrked toimuvad, võib kahe käe sõrmedel üles lugeda. Aga Overworld ise on minu arvates lahe ja omapärane vaheldusrikkust pakkuv idee. Tänu sellele tundub kogu maailm omavahel seotud olevat. Sul on kaart, kus erinevad alad on omavahel seotud ja nad on osa sellest maailmast, kus sa seikled.

Aga muudatusi on veel. Näiteks on sul võimalik valida nüüd kuue erineva klassi vahel, kuid kõikidel klassidel on nüüd ainult üks oskuste puu. Selle asemel aga saad hiljem valida oma põhiklassi kõrvale teise klassi. See pakub mängus uusi huvitavaid kombinatsioone, mida proovida. Õnnetuseks on kahjuks maksimumtasemeks 40 ja see tähendab, et kogemuspunkte jätkub ainult ühe ja poole klassi jaoks, mis on minu silmis miinus. Oleksin heameelega tahtnud ka teist klassi rohkem arendada. Mängu lõppedes on võimalik olemasolevaid kogemuspunkte ümber jagada ja soovi korral saab end ka teise klassi ümber vahetada.

Kui mäng läbi ja maksimumtase käes, võib hakata koguma Myth ja Chaos tasemeid. Esimene käib kellaosuti järgi ringiratast, kus nelja erineva oskustepuu vahel punkte jagada saab. Kõrgemad Chaos tasemed aga pakuvad tugevamaid vastaseid, rohkem kogemuspunkte, rohkem raha ja loomulikult ka paremat nodi. Kaose kambris on võimalik üksi või koos sõpradega oma oskused proovile panna ja iga etapi järel antakse sulle ka mingi valik, näiteks saad muuta järgmise taseme Elite tasemeks, paluda Butt Stallionilt suvalist boonust või Dragon Lordilt hoopis vastastele midagi lisada, valida kristallide või üllatuskasti vahel jne. Ühesõnaga mingil määral jätkub mängu ka pärast selle lõpetamist. Kahjuks ei rakendu ei Myth boonused ega ka Chaose level sõprade juures, kui sa nende mänguga liitud ja sellest on kuramuse kahju.

See tuletab meelde seda, et Pisi-Tina hoolitseb mängu tasakaalus hoidmise eest. Mängija taseme tõustes tõstab Pisi-Tina koheselt ka sinu vastaste tasemeid, et sulle ikka pinget pakkuda. Samamoodi hoolitseb ta mängu tasakaalus hoidmise eest ka siis, kui sa peaksid sõpradega koos mängima ja igale mängijale näidtakse tema tasemel olevaid vastaseid. Näide: sõltumata sellest, mis tasemel sa oled, kui mingi kolli tapmiseks on vaja temasse lasta 10 kuuli, siis täpselt niipalju kuule ka kolli tapmiseks vaja on, sõltumata sellest, kas need 10 kuuli saadab teele su sõber, kes on alles 20. taseme juures või sina, kes sa oled juba 40. taseme juures. See hoiab mängu huvitavana ka koos sõpradega mängides, kes erinevatel tasemetel on.

Aga… paar tilka meepotis võivad rikkuda kogu mee. See mäng on KATKI, kohutavalt katki. Ei ole harvad need juhtumid, kus sul tuleb mõni missioon täiesti algusest teha, sest midagi läks selle missiooni juures katki. Ning mida kauem mängida, seda suurem on tõenäosus, et mäng üldse kokku jookseb. Ja ära menüüsse parem üldse roni, sest mingitel juhtudel, eriti kui see puudutab võrguosa, sest menüüs ringi liikumine võib ikka päris korralikult venida, teed klõpsu ja siis ootad järgmised 2-4 minutit. et midagi juhtuks. Sõpradega koosmängimise võimalus on omakorda päris korralikult katki. Esimese nädala jooksul olid serverid pidevalt maas või esines muid probleeme ning mängu menüü kaudu sõbra mänguga liitumine võib toimida ja võib ka mitte toimida. Tihti võtab seegi pikalt aega. Märksa töökindlam on konsooli süsteemi kaudu sõbra mänguga liituda, aga kui sõber mängib üldse teisel platvormil, siis ei jää muud üle kui palvetada ja loota, et äkki täna saab Gearboxi Shifti kaudu sõbra mänguga liituda. Ja kui see õnnestub, siis mängu häälvestlussüsteem jätab kõvasti soovida. Siin on Gearboxil veel pikk maa käia, et see asi mängitavaks/kasutatavaks muuta.

Kokkuvõttes on tegemist väga laheda mänguga, Sam Winkler on suutnud oma meeskonnaga kokku kirjutada meistriteose, mis ei tohiks külmaks jätta mitte ühtegi “Borderlandsi” fänni. Mängu lisatud Overworld pakub omapärast lisa, mis ühendab erinevad alad. Ülejäänud osa on aga nagu üks “Borderlandsi” looter-shooter ikka, mis vajaks veidi uuendamist. Kui siia nüüd punkt panna, võiks mängule peaaegu et maksimumpunktid anda, sest nagu ma ütlesin – tegemist on laheda mänguga, mida ma nautisin algusest lõpuni. Aga… kahjuks on tegemist praagiga ja mäng on selle täielikuks nautimiseks liiga katki. Seetõttu ei tõuse mu käsi kohe ühelegi nii katkisele mängule rohkem kui 3 ja pool punkti andmast, millest on kahju, sest nagu ma ütlesin, kui katkine osa välja jätta, on tegemist väga ägeda mänguga. Soovitan mängu ostmisega oodata, kuniks suuremad vead parandatud ja selleks ajaks on ilmselt mängu hind juba samuti langenud.

Lapsevanematele: Tegu on esimese isiku vaates looter-shooteri’ga, mille tegevus toimub Pisi-Tina fantaasiamaailmas. PEGI reitingute järgi sobib mäng alates 16. eluaastast, sest see sisaldab suurel hulgal vägivalda ja sealne tekst on ka pigem vanematele mängijatele mõeldud. Naljadest aru saamiseks on vajalik ka hea inglise keele oskus.