Mario vs. Donkey Kong – mäng on väikese torumehe töö

0
46

Olete vahel midagi nii väga tahtnud, et läheks läbi paksu ja vedela, et seda saada? Näiteks mõnda uut mänguasja? Donkey Kong on. „Mario vs. Donkey Kongi“ lugu räägib nimelt sellest, kuidas meie kõigi lemmikinimahv televiisorist uute Mängu-Mariote reklaami näeb ja poodi tormates avastab, et kõik riiulid on tühjaks ostetud. Plaan selge, jalad selga ja mänguasjatehast tühjaks varastama. Tööstusmagnaat Mario peab nüüd asuma jälitama pahategijat, kelle kott on mänguasju nii täis topitud, et need igale poole maha pudenevad.

„Mario vs. Donkey Kong“ on 2004. aastal Game Boy Advance’il ilmunud samanimelise mõistatusmängu uusversioon. Mängija juhib Mariot läbi erineva temaatika ja ohtudega maailmade, milles igaühes on kaheksa taset. Esimesed kuus on kaheosalised. Taseme esimeses osas tuleb üles korjata võti, et avada teise ossa viiv uks ning teises osas tuleb üles korjata maha pudenenud Mängu-Mario. Võtit ukseni viies tuleb arvestada ka sellega, et seda maha visates on sul väga vähe aega, et see uuesti üles korjata, muidu liigub võti esialgsesse asukohta tagasi. Lisaks on kahe tasemeosa peale võimalik koguda kolm kingipakki.

Olles kuus Mängu-Mariot kokku korjanud, avaneb eelviimane tase, kus Mario peab tal sabas vudivad Mängu-Mariod mänguasjakirstu juhtima ning viimases tasemes tuleb platvormidel hüpates Donkey Kongile kolakat anda.

Kui see kõik kõlab lihtsalt, siis see tegelikult ongi seda. „Mario vs. Donkey Kong“ on mõistatusmäng, mis ei ole kuigivõrd keeruline. Olgu, lõputasemed ja pärast mängu läbimist avanevad Expert-tasemed ja Pluss-tasemed, kus tuleb endaga kaasa vedada ka Mängu-Mariot, panid vahepeal mõtlema, aga enamasti on kohe esimese pilgu järel aru saada, mida sinult oodatakse.

Huvitaval kombel oli minu kogemus aga hüppamise ja liikumisega selline, et see pole nii täpne ja täiuslik nagu ma Nintendo mängude puhul harjunud olen. Mario kipub kitsamate platvormide servade pealt kergemini alla kukkuma ja nendest mööda hüppama, vastaseid ei saa alistada neile pähe hüpates ja ronimismehaanika on kuidagi puine ja aeglane. Seetõttu tekkiski pidevalt olukordi, kus ma ei võidelnud mitte taseme lahenduse, vaid mängu mehaanikatega ja see oli minu jaoks kerge pettumus.

Te võite nüüd mõelda, et „Mario vs. Donkey Kong“ on ju kõigest 4-5 tundi pikk, miks selle arvustus alles kuu aega pärast mängu ilmumist välja pannakse? Selle põhjuseks on see, et „Mario vs. Donkey Kong“ osutus selliseks mänguks, mis teeb midagi videomängumaailmas eriti hullu. See muutis mu nimelt enda suhtes ükskõikseks. Ma ei tahtnud seda otseselt kiita, sõimata ega pidevalt mängida. Ta lihtsalt… oli. Minu silmis on tegu videomängude halli hiirekesega, mis ei tee mitte midagi huvitavat ega kohutavat ja ma pidin endale meelde tuletama, et kuule, seda mängu oleks ka vaja mängida, kuid pool tundi hiljem liikusin taas mõne teise meelelahutaja juurde.

Kahekesi mängimine on pisut parem. Jah, „Mario vs. Donkey Kongi“ saab mängida ka kahekesi. Teine mängija kehastub Toadiks ja tal on täpselt sama vaba voli tasemetes ringi liikuda. Casual-raskusastmel pole näiteks mängus ka ajalimiiti ega elusid ning see võimaldab lastel rahulikult mõelda ja ka lapsevanematel pausi teha ja selgitada, mida ja kuidas mängus teha. Seega võite „Mario vs. Donkey“ kongi seltsis veeta ühe meeldiva nädalavahetuseõhtu, kuid mina ootaks antud 50-eurose mängu puhul vähemalt 20-eurolist soodustust. Samas on Nintendo e-poes demo olemas, seega proovige ära.

„Mario vs. Donkey Kong“ on seega pigem midagi lauamänguõhtu asendaja sarnast. Siin pole revolutsioonilist liikumist ega täiskasvanute halle ajurakke liiga proovile panevat sisu, vaid tegu on lihtsalt ühe mõistatusmänguga, mida tõenäoliselt teist korda enam ei läbita (kui, siis ainult Time Attacki aja peale läbimise tasemeid, aga ma kahtlen ka selles). Seepärast ma peangi tegema midagi väga mitteminulikku ja ütlema, et tegu on Nintendo mänguga, mida ma ei soovita, sest sellele on terve rodu paremaid alternatiive (kasvõi „Captain Toad: Treasure Tracker“).

Lapsevanematele: „Mario vs. Donkey Kong“ on värviline ja lapsemeelne. Vägivald piirdub pahadele prügikastiga vastu pead viskamise ja nende ekraanilt maha pudenemisega. Võite julgelt anda seda teost igas vanuses mängijatele, eeldusel, et nad oskavad lihtsaid ekraanile kuvatavaid juhtnööre täita.

PEGI 3
Mario vs. Donkey Kong
Platvorm(id): Nintendo Switch
Ilmus:
16. veebruar 2024
Arendaja: Nintendo
Väljaandja: Nintendo Software Technology
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch OLED
HEA
Kena ja värviline
Pärast põhimängu lõppu avanevad tasemed on natuke huvitavamad
HALB
Liikumine pole väga hea
Mäng lihtsalt ei kutsu end mängima
Probleeme põhjustavad pigem mängu mehaanikad, mitte keerukus
3