Mafia: The Old Country – jalutussimulaator Sitsiilia moodi?

Kui aus olla, siis ma olin üsna üllatunud, nähes, et mitmed arvustajad ja mängijad nimetavad “Mafia: The Old Country’t” selle mänguseeria parimaks maffiamänguks. Minu silmis on tegemist hoopis kõige halvema maffiamänguga läbi aegade. Jah, isegi kordades halvemaga kui “Mafia III“. Ma isegi ei tahaks seda eriti mänguks nimetada, pigem jalutusmänguks, interaktiivseks animelooks või millekski muuks selliseks, sest isegi Telltale’i mängud on minu meelest rohkem videomängud kui “Mafia: The Old Country“.

Igav sissejuhatus ja lõputu jalutamine Sitsiilia allilmas

Mäng viib meid 1900. aastate Sitsiilia brutaalsesse allilma, kus peategelane Enzo Favara püüab ellu jääda ja tõestada oma väärtust Bernardo Torrisile. Pärast rasket elu kaevanduses on Enzo valmis kõigeks, et saada Torrisi maffiaperekonna täieõiguslikuks liikmeks, kuid kuna maffiaperekonna liikmeks olemine nõuab ohvrite toomist, siis kas Enzo on selleks valmis?

Enzo lugu leiab aset ajastul, kus noaosavus oli surmav eelis, Sitsiilia maffia lemmikrelvaks oli Luparaks kutsutav haavlipüss, maffiajõukude vahelised sõjad kestsid aastakümneid ning mafioosod patrullisid ringi jalgsi, hobuse seljas või sajandivahetuse autode roolis. Paberil võis see kõik ju põnevalt kõlada, aga tegelikkuses on see kõik kohutavalt igav, eriti arvestades asjaolu, et mingeid erilisi lahinguid sul siin selles mängus maha pidada ei õnnestu.

Alustuseks on mängu sissejuhatus ülipikk ja kohutavalt igav. Sa muudkui jalutad või ratsutad kellegi sabas punktist A punkti B, et siis järgmist vahestseeni vaadata. Selline loo algus lihtsalt ei tõmba käima, ei köida mitte kuidagi ega kutsu esile mingeid emotsioone peale haigutamise.

Õnneks lubatakse kusagile mängu poole peale jõudes umbes pärast viit tundi jalutamise, ratsutamise, autosõidu ja mõne noakakluse juurde ka mõnest relvast tulistada, pakkudes sellesse üheülbalisse mängu veidigi tegevust ja põnevust. Ka lugu läheb siis veidi paremaks, aga tõesti, ainult veidi. Ka loo lõpp on avakaadritest alates ja pärast maffiabossi tütre Isabellaga tutvumist juba ette ära teada. Mingeid üllatusi siit oodata ei tasu, kõik läheb nii nagu alati, sel korral siis koos avakaadritest pärineva vulkaaniga.

Kõikide nende kellegi järel jalutamiste ja ratsutamiste juures tekib mul suur igatsus “Assassin’s Creed Shadows” mängus oleva autofollow ehk iseenesest teise tegelase järel liikumise funktsiooni järele. Oli seda nii raske nüüd siia lisada? Või seda ei lisatud meelega, sooviga jätta muljet, et tegemist polegi lineaarse loo ja mänguga, et võiksid selles näiliselt “avatud maailmas” ka midagi muud teha? Mida? Mingit mõttetut nänni korjata? Sest midagi muud selles kohutavalt tühjas maailmas pole.

Väljaspool lugu pole selles niinimetatud avatud maailmas võimalik isegi kellegagi kakelda ega lahinguid pidada. Näiteks võid rahulikult teise maffiajõugu valdustesse jalutada, ratsutada või sõita. Kui mänguloo käigus oli seal palju rahvast, siis väljaspool lugu sinna minnes on need alad inimtühjad.

Ühesõnaga, kui te mängu lõpuni jõuate ja tahaksite puuduolevaid trofeesid/achievemente korjata, siis avatud maailmas te oma vajalikke asju teatud relvadega kätte ei saa, selleks peate loost mõne peatüki uuesti käivitama. See tähendab omakorda uuesti pikalt kellegi järel jalutamist/ratsutamist/sõitmist ja hunnikus vahestseene, kuniks lahinguosani jõuad. Õnneks sinna jõudes saab enne checkpointi lasta ennast ära tappa, et saaksid uuesti võitlust algusest alustada. Kui aga vastastel õigeid relvi pole, mida maast korjata ja kaasa taritud relvadest ei piisa, siis peate kahjuks uuesti kogu peatükki jälle algusest alustama ja õigel ajal kaasa võetud relvad õigete vastu vahetama.

Miks ei vingu keegi tühja maailma ja NPC-de käitumise üle?

Tuleme veel korraks tagasi “Mafia: The Old Country” tühja maailma juurde. Ma olen sel ja eelmisel aastal näinud korduvalt igal pool vingumist, et see ja teine mäng on niiiiiiiiiii halb, sest maailm on tühi ja NPC-d ei reageeri sinu tegevustele. Kus need vingujad nüüd on? Miks nad kõik räägivad parimast “Mafia” mängust eales? Arvestades, et eelmistes “Mafia” mängudes NPC-d siiski reageerisid sellele kui sa kellegi teise ilma saatsid.

Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii tühja ja elutut maailma nägin videomängudes nagu seda on “Mafia: The Old Country” maailm. Väljaspool lugu ei ole selles maailmas ei inimesi, loomi ega ka linde või liblikaid ringi lendamas. Nagu oleks kuhugi kõrbe ära eksinud. Parimal juhul sõidab ehk vahel mõni üksik auto sinust mööda. Selle saab muuseas kasvõi tagurpidi tulistada ja kui seda teha, jääb õnnetu autojuht sinna oma tagurpidi autosse punnitama ja rattaid keerutama nagu tagurpidi kilpkonn.

Ja need NPC-d… Mängu loo ajal ei reageeri nad absoluutselt mitte ühelegi sinu tegevusele. Võid rahulikult ringi hiilida ja vastaseid nottida, kedagi ei huvita. Ühes stseenis konkreetselt võtsin ühe vastase kõigi juuresolijate silme all maha ja siis viskasin laiba ühe juttu puhuva seltskonna keskele. Mis te arvate, kas see segas neid? Oh ei, mingi laip on Sitsiilias nii igapäevane asi, et see ei pane nüüd küll kellegi sotsialiseerimist ka sekundiks pausile.

Niipalju siis “maailma parimast” maffiamängust. Paistab, et selle mängu puhul ei häiri tühi maailm ja osavõtmatud NPC-d kedagi. Tuleb nentida, et mängijad ja arvustajad on ikka üks kuramuse silmakirjalik rahvas.

Visuaalselt nii hingemattev ja vapustavalt ilus? Kus?

Mitmel pool kiidetakse ka mängu vapustavalt ilusat graafikat ja hingematvat maailma, millest ma samuti aru ei saa. Mis siin vapustavat ja hingematvat on? Esimest korda mängite videomänge? Või te mängite tavaliselt ainult mingit indie-pikslirämpsu? Sest AAA-mängudele nagu “Detroit: Become Humanile” ja “Red Dead Redemption IIle” jääb see graafika ikka korralikult alla. Ühesõnaga täiesti keskpärane graafika, midagi vapustavat ma küll ei näinud. Tegelased nägid minu arvates kohati lausa koledad välja ja mingit tühja elutut maastikku ma nagunii ei viitsiks kaua imetleda, sest kui ma loodussaateid tahan, otsin ma üles National Geographicu loodussaated või lähen loodusesse, seal on seda silmailu rohkem.

Laadimisajad – jätkuvalt probleem

Ahjaa, lisaks on mängus kohutavalt pikad laadimisajad, mis kestavad umbes 15 kuni 50 sekundit. Nagu päriselt? Lineaarses mängus vahestseenide vahele nii pikad laadimisajad? Uue põlvkonna konsoolidel? Ma ei kujuta ette, kui see mäng oleks eelmise põlvkonna konsoolidel, kui kaua seal siis veel ootama peaks? On siis oma mängu nii raske optimeerida? Ühesõnaga, need pikad laadimisajad peaksid ütlema juba piisavalt selle mängu kohta.

Võitlus

Nagu eespool korra mainisin, siis vahepeal antakse lisaks vahestseenidele ja kellegi sabas jalutamisele võimalus keskmiselt kord peatüki kohta ka üks noavõitlus maha pidada. See on puine ja igav tegevus, enamasti piisab ühe-kahe nupu spämmimisest ning kaklus ei anna mängule mitte midagi juurde. Võitluse vahelõikudes peab vahepeal veel ühte nuppu kiirelt spämmima, et saavutada vastase üle võitu. Milleks see nüüd küll vajalik oli? Pärast teist noavõitlust läksin lülitasin selle menüüst välja. Nuge on sul erinevaid ja need on omakorda gruppidesse jagatud, andes sulle siis mängus erinevaid boonuseid. Sealhulgas peab mõnda neist tihedamini teritama, mõnda harvemini.

Ajastule vastavalt leidub ka erinevaid tulirelvi, mida üksikutes tulistamisvahepalades kasutada saab, aga neid vist tuleb mängu peale kokku ehk 6-8 või kuhugi sinna kanti. Kui otsustad hiilimise ja kägistamise/noaga pussitamise kasuks, siis veel vähem.

Kuigi need action-vahepalad on tervitav vaheldus lõputute vahestseenide ja jalutamiste sekka, ei suuda needki mängu eriti päästa, sest mingit erilist pinget nad ei paku ning mingit erilist tarkust vastastelt oodata ei tasu.

Osta või mitte?

Kokku on mängu lugu umbes 10-12 tundi pikk. Või noh, minul läks selle mängu lõpetamiseks nii palju aega, aga ilmselt saab ka tund või paar kiiremini, kui alati otse punktist A punkti B liikuda. Vahel saab mõne sellise liikumise ka vahele jätta ja automaatselt järgmise loo punkti liikuda.

Kas ma soovitan mängu osta? Ei. Kuigi sel korral ei küsitagi selle eest täishinda, vaid piirdutakse 50 euro küsimisega, siis minu arvates on ka see 50 liiga palju küsitud. Juhul kui aga olete ülisuur selle mänguseeria fänn, siis oodake, kuniks “Mafia: The Old Country” hind kukub sinna ühe kinopileti hinna juurde või kuniks see mõnda mängulaenutusteenusesse tekib ja mängige see siis ära. Või vaadake lugu YouTube’is ära, sest midagi erilist peale loo seal nagunii pole.

Lapsevanematele: “Mafia: The Old Country“ on soovitatav alates 18. eluaastast, pakkudes üht tavapärast maffialugu, natuke noakaklusi, veidi tulistamist, maffiajõukude omavahelist arveteklaarimist.