“Ta pöörleb siiski,” olevat kunagi Itaalia matemaatik, füüsik ja filosoof Galileo Galilei inkvisitsioonikohtus teatanud. Pöörleb ka “Oco” maailm ja selles saab veenduda igaüks, sest mäng on Steamis müügil kõigest mõne euro eest.
Aga mis imelik mäng see “Oco” üldse on? “Oco” pakub minimalistliku stiiliga audiovisuaalset pöörlevat platvormimaailma, kus mängijal tuleb ühte nuppu kasutades lahendada platvormimõistatusi. Kui nuputamisest kõrini saab, on võimalik luua ka oma nuputamisülesandeid ja jagada neid teistega.
Ütlen ausalt, et kuigi mulle nuputamine ja nuputamismängud meeldivad, siis “Oco” on selline mäng, mida ma tavaliselt “indierämpsuna” ignoreeriksin. Olgem ausad, “puzzle-platformer” pole just eriti ligimeelitav žanr. Aga kuna see mulle pihku suruti ja uuriti viisakalt, et kas mul on mõned tunnid aega, et seda proovida ja midagi arvata selle kohta… ja mul tõesti tol hetkel oli aega ning midagi tarka mängida polnud, siis juhtuski nii, et ma asusin seda mängima. Tõsi, väikese eelarvamusega, sest tegemist ju ikkagi mingi “puzzle-platformer” indierämpsuga.
Esimene kokkupuude pani ohkama… Sest arendaja arvas, et mängu mängimiseks oleks ilmtingimata vaja, et ma nüüd omale kasutaja teeksin. Nüüd hiljem ma mõistan, miks see nii on, aga tol hetkel oli esimeseks reaktsiooniks: “MIKS KÜLL???” Äkki ma ei taha seda pilvekraami vaid tahaks lihtsalt mängu hüpata ja seda veidi ajaviiteks mängida? Õnneks oli kasutaja loomine imelihtne, kasutajanimi ja parool, tehtud.
Sealt edasi vaatas vastu minimalistlikus stiilis kasutajaliides, mis oli selge ja arusaadav. Pöörlev mängumaailm ise on samuti lihtne ja minimalistlik. Sul tuleb selles pidevalt pöörlevas maailmas õigest vahest läbi hüpata ja pallikesi/punktikesi korjata, et järgmisesse tasemesse edasi pääseda. Kui sein vastu tuleb, siis hakkab maailm teistpidi pöörlema. Kõlab lihtsalt, eks?
Esimesed tasemed läksidki imelihtsalt, aga ainult esimesed, sest iga järgmise tasemega lisandus sinna juba üht ja teist juurde, erineva värviga alad, mis näiteks põrgatavad sind kõrgemale või telepordivad mujale. Ühesõnaga tasemed muutusid aina keerukamaks. Mõnda neist andis ikka omajagu nuputada, et mis suunas liikuda ja mis ajahetkel on õige aeg hüpata. Mingi hetkel tuli mu väiksem poiss lausa vaatama, et mis imelikku mängu ma nüüd mängin. Loomulikult jagus tal mulle hulgaliselt õpetussõnu, et kuhu ja mis ajahetkel ma nüüd hüppama peaksin, et pallikesed kõik kätte saada. Sisuliselt mängisime me seda lõpuks kahekesi koos, tema õpetamas ja mina nuppu vajutamas.
Erinevaid tasemeid on selles mängus 180. Nii et nuputamist on küllaga ja kui need 180 kõik läbi lõpuks saab ja tahaksid veel, siis palun… Olemas on päeva ja nädala ülesanded ning selle eest, et sul kunagi igav ei hakkaks on hoolitsenud teised kasutajad, pakkudes sulle kümneid tuhandeid maailmu mängimiseks.
Kui nuputamisest ja parema edetabeli koha eest võitlemisest kõrini saab, siis võid minna ja luua ka ise uusi tasemeid ning neid teistega jagada. Las nuputuvad terviseks.
“Oco” on lihtsa ülesehitusega, kuid omapärane ja eristub selgelt teistest mängudest ning see muusika nende tasemete juurde sobib lihtsalt suurepäraselt.
Soovitan “Ocot” kõigile neile, kellele lihtsa disainiga nuputamismängud meeldivad. Tegemist on väga nauditava mänguga ja kord seda proovides võib selle mängu kütke jäädagi. Steami poes maksab “Oco” kõigest mõne euro, sellise odavama burgeri raha ning selle raha eest on seda mängu küll ja küll. Lisaks Steami versioonile on “Oco” saadaval ka Apple Store’is ja Google Play’s. Soovitan.
Lapsevanematele: Tegemist on nuputamismänguga, mida sobib mängida igas vanuses. Ideeaalne vahepeala “Fortnite’i” kõrvale. Minu noorem poiss (13) hakkas seda huviga mängima.
Platvorm(id): PC, Android, iOS
Ilmus: 12. august 2021
Arendaja: SPECTRUM48
Väljaandja: SPECTRUM48
Ülevaade tehtud: PC
Mängu saab osta siit:
