Patapon on mäng mis algselt ilmus 2008 aastal PSP’le ja peale väikest visuaalset uuendust saab seda nüüd mängida 4K või 1080p resolutsioonis ka PS4 konsoolil. Tegemist on rütmil põhineva 2D platformer mänguga kus mängija ülesandeks on juhtida Pataponid lahingutesse vaenlaste armeede ja hiiglaslike koletiste vastu. Mängu tegevuses on olulised erinevad rütmid mida kasutada edasi liikumiseks, vastaste ründamiseks ja enda kaitsmiseks.
Viimase paari aasta jooksul on Sony uuendanud mitmeid vanemaid mänge ja toonud nad PS4 konsoolile, sõltumata siis sellest kas mängijad on küsinud uusversioone nendest mängudest või mitte. Ma väga kahtlen, et keegi näiteks on huvi tundnud Pataponi uusversiooni vastu PlayStation 4’l aga siin see mäng nüüd igal juhul on. Kuid erinevalt Crash Bandicoot N. Sane triloogiast ja WipEout Omega Collection’ist jõudis PlayStation 4’le ainult Pataponi esimene versioon ning kui 4K ja 1080p resolutsioon välja arvata, siis mingit erilist uuendust see mäng tunda pole saanud. Rääkides graafilisest uuendusest, siis arendaja vist ikkagi ei viitsinud kogu mängu üle käia ja uuendada. Või see “karvane” algus ja vahepalad jäeti meelega selliseks koledaks nende poolt? Mis iganes see põhjus on, tulemus on ikka väga kole ja Sony reklaamijutt paremast graafikast paneb peale selle jubeduse nägemist lihtsalt muigama.
Üldiselt rütmimängud pole mulle eriti kunagi istunud, ei ole midagi teha kui elevant on juba kord kõrva peale astunud. Seetõttu polnud ma erilisest vaimustuses sellest kui selgus, et ma pean Pataponi ise ette võtma, sest kogu ülejäänud meeskond kirtsutas samuti selle mängu peale nina või oldi millegi muuga parajasti hõivatud. Tõsi vahel on nii ette tulnud ka positiivseid üllatusi, kuid Pataponi puhul seda siiski ei juhtunud. See mäng ei suutnud kuidagi võluda ka kumbagi mu poistest, hoolimata sellest et vanem neist on rütmi ja muusikasõber. Vastupidi, sel ajal kui ma seda jama mängisin, naersid nemad kõht kõveras mu kõrval, sest kogu see kupatus tundus neile eriliselt tobe ning mu aegajalt rütmist mööda tagumised ei teinud asja sugugi paremaks.
Kui internetti uskuda, siis väidetavalt on mängul probleeme ka input laagiga. Kas see nüüd päriselt ka tõele vastab või mitte, ei oska ma kahjuks öelda. Nagu ma eespool juba mainisin, siin saab ainult süüdistada seda elevanti kes kunagi mu kõrva peale astus. Samas sattus ette tõesti paar sellist hetke kus tundus, et midagi on nagu natuke paigast ära, sest mäng paistis mu vajutusele alles mõni aeg hiljem reageerivat. Nii et selle asemel, et tunnistada et ma olen natuke koba, süüdistame siin parem hoopis input laagi. Hoolimata sellest ei leidnud ma, et see nüüd mängu mängimist väga takistaks. Vähemalt mitte mängu esimeses pooles. Võimalik et mängu lõpu osas võib see probleem tugevamalt esile kerkida ja mängimist raskemaks teha. Aga sellest ei tea ma kahjuks midagi, sest Patapon on üks neist vähestest mängudest, mille puhul ma lihtsalt ei suuda end sundida seda jama lõpuni mängima.
Kokkuvõtteks ütleks niipalju, et kui sa oled üks neist kellele meeldis Patapon PSP peal, siis võid rahuliku südamega ette võtta ka Patapon Remastered PS4 peal, sa ei pea pettuma. Kui sa aga pole eriline rütmimängude austaja siis soovitan sellest mängust laia kaarega mööda minna.
Info lapsevanematele:
PEGI soovitab seda mängu alates seitsmendast eluaastast, kuid tegelikkuses võib selle mängu vabalt pihku anda ka noorematele mängijatele. Kui lapsele peaksid meeldima igasugused rütmimängud siis võib julgelt proovida ka Pataponi. Ülejäänute puhul soovitan seda oma lapsele või lapselapsele kingituseks siiski mitte osta, välja arvatud muidugi juhul kui te meelega ei soovi teha kingitust mis neile pettumust valmistab. Mõlemad minu poisid (9 ja 12) vaatasid sellest mängust mööda, kumbki neist pole viitsinud seda isegi mitte proovida.
| Platvorm(id): PS4 Ilmus: 1. august 2017 Arendaja: Sony Interactive Entertainment Europe Väljaandja: Sony Interactive Entertainment Europe Ülevaade tehtud: PS4 Pro |
 |
Mängu saab osta siit:
