Nioh 2 – Nii 1, Noh 2

0

Tänapäeval on raske rääkida ühestki väljakutsuva raskusastmega mängust, mainimata ühte tumedat hinge. Nii palju sellesse žanri kuuluvatest mängudest sulandub ühte ja neid saab kirjeldada lihtsalt kanni vahele saamise simulaatorina. “Nioh 2” on järgmine kandidaat, kes soovib end sellest massist esile tõsta. Esmapilgul tundub, et siinkohal on “Nioh” arendajad lihtsalt numbri lõppu keevitanud ja tegemist on sama produktiga, mille nad kolm aastat tagasi välja veeretasid. Kuid lähem inspektsioon annab aimu, et tihtipeale ei ole vaja ratast uuesti leiutada, vaid sellele on vaja vahel lihtsalt hoogu juurde anda ja lõpptulemus on oodatust parem.

“Nioh 2” on siis järg oma 3 aastat tagasi ilmunud eelkäijale. Kuigi ta ei paistnud eriti silma mängijat karistavate raskusastmega mängude kategoorias, oli ta kokkuvõttes püsivalt nauditav. Peamine, millega esimene osa silma paistis, oli varustuse kogus, mida sai kohalikelt rusikate abil omandada ja erinevate mängus kasutatavate mehaanikate rohkus. Viimane aitas mängijal peensusteni spetsialiseeruda ja oma tegelast just enda mängustiili järgi arendada. “Nioh 2” puhul aga otsustati ilmselt, et see oli kõik väga hea, kuid teate, mis oleks parem? Veel rohkem nodi, mida korjata ja veel rohkem hammasrattaid sellesse mehaanikamasinavärki toppida! Ja ma olen täielikult nõus!

Kogu madin toimub jällegi ühel Jaapani saarekesel. Seekordne tegevus leiab aset enne esimese mängu sündmusi, seega eelmise mängu peategelasest pole siin haisugi. Nüüd saad sa ise oma tegelase savist valmis mätserdada ja variante on siin palju. Tegelase loomise protsess on märkimisväärselt robustne ja aitab luua küllaltki unikaalseid tegelasi, olenemata sellest, kas soovid teha supermodelli või kohaliku tsirkuse heidikut. Ainuke asi, mis eelmise mänguga võrreldes on tahaplaanile jäetud, on lugu ise. Kuigi eelmine osa ei olnud mingi meeldejääv eepos, oli ta B-filmi stiilis märul ja tihtipeale tahtmatult naljakas elamus. Nüüd, kus sinu kasutada ei ole enam tegijate poolt ette antud nimeline peategelane, vaid sinu enda loodud avatar, jääb kogu lugu teiste tegelaste kanda. Ja kuigi ka siin saab vaikselt irvitada ja kaasa elada, jätab lõpuks see mängija üsnagi külmaks.

Esimesed sammud “Nioh 2’s” võivad tunduda nagu oleksid sa tsemendist jalanõudega basseini sügavasse otsa astunud. Aga vahet pole, et vastased su paari laksuga mulla alla tambivad. Sul on nii palju erinevaid viise, kuidas oma tegelast arendada ja mängule läheneda, et silme eest läheb lausa kirjuks.

Alustame kõige tähtsamast ehk instrumentidest, millega sa kohalikku populatsiooni langetama hakkad. Relvaliike on 10 ja igaüks neist käitub isemoodi ning neil kõigil on erinevad rünnakud. Lisaks sellele saad jooksu pealt vahetada 3 erineva võitlusasendi vahel, mis annab võimaluse valida jõu, kiiruse või millegi vahepealse vahel. Sellele lisanduvad omakorda otsa passiivsed omadused, mida saad tasemete kasvades oma tegelasele külge keevitada, rääkimata relvade unikaalsetest omadustest. Kõigele lisaks omandad sa relva ekspertiisipunkte, mida kogutakse teatud tüüpi terariista kasutades. Kõike seda võetakse arvesse siis, kui otsustad ühe korra kellelegi äsada. Ja me pole veel jõudnudki Ki-süsteemini, mis on “Nioh” kopsumahu-mehaanika alternatiiv, või siis deemonite tuumikute enese külge riputamiseni, millega veel valusamalt tuletada pahadele meelde neid halbu eluvalikuid, mis neid selle momendini tõid.

Kas ma juba mainisin, et saad soovi korral ka deemoniks muutuda, et su vastane veel eriti kahetseks, et ta hommikul üldse üles ärkas? Ainuüksi “Nioh 2” mehaanikast võiks paar tundi vabalt lugusid vesta, kuid kokkuvõtteks ütlen lihtsalt seda, kui sulle meeldib oma tegelase kallal nokitseda, teda optimiseerida või lihtsalt huvitavaid lahendusi katsetada, siis siin on sulle piisavalt toitu, et kohe hulk aega mitte nälga tunda. Kui sulle aga meeldivad kergemad lõunad, ei pruugi “Nioh 2” sul kurgust alla minnagi.

Tihti satud ka kokku tumedate tsoonidega. See on “Nioh” viis sind mugavustsoonist välja tõmmata, lihtsalt juhuks, kui sulle see elus püsimise asi meeldima on hakanud. Need on piirkonnad, kus vastased on tugevamad, kirstud on lukus, altarile ligi ei pääse ja sinu enda energia tuleb tagasi palju aeglasemalt. Selleks, et see mülgas korda teha, on sul vaja leida vangla hoovi pealt kõige priskem tüüp ja talle oma mõõga teravat otsa tutvustada. Mis asja aga veel huvitavamaks teeb, on asjaolu, et vastased saavad ise maha visata tumeda tsooni lokaliseeritumaid variante. See sunnib sind oma ümbrusele rohkem tähelepanu pöörama ja annab kogu elamusele vürtsi juurde.

Peamiseks tõkkepuuks saavad aga muidugi bossid. Siinkohal võin öelda, et eelmise osaga võrreldes on latti ikka korralikult kergitatud. Siit leiad kindlasti kõige meeldejäävamaid elamusi, eriti siis, kui boss leiab, et sinus on liiga palju enesekindlust ja sulle kuluks üks retk tumedasse tsooni marjaks ära. Bossilahingud suudavad seega nii visuaalselt kui ka mehaaniliselt korralikult närvikõdi pakkuda.

Visuaalselt on kogu elamus nauditav, kuid nagu seda tüüpi mängudele omane näeb mängu maailm välja äärmiselt melanhoolne ja räpane. See on loomulikult taotluslikult nii ja maailm peabki kõhedust tekitama, kuid kui kõik on must, siis on see ka kõik ühte värvi ja sulandub tihtipeale kokku. Kollide ja ümbruskonna disain jääb ilusti õuduka ja folkloori vahepeale, luues kauni atmosfääri, milles terariistaga vehkida.

Tehnilise poole pealt siin midagi märkimisväärset pole, aga samas pole siin ka midagi halada. Kui teil on kodus PlayStation 4 Pro, on teil võimalik valida kas ilusama pildi või sujuvama elamuse vahel. Isikulikult, arvestades mängu tempot ja iseloomu, soovitan suurema kaadrisageduse poole kalduda sest parema graafikaga variant ei ole tegelikult mingi suurem hüpe paremuse poole.

Ühesõnaga on “Nioh 2” näol tegemist mängu eelmise osa uuema ja parema variandiga. Kui te esimest osa proovinud olete ja see teile peale el läinud, pole ka siin lootust, et midagi muutub. Kui sulle aga väljakutset esitavad mängud meeldivad ja soovid keerulisemat mänguelamust, siis soovitan “Nioh 2” sulle soojalt.

Lapsevanemale: “Nioh 2” on äärmiselt raske ja rohkete mehaanikatega mäng, mis nõuab kannatlikust ja järjepidevust. Samuti esineb mängus palju õudusteemalisi tseene ja tegelasi ning verd näeb ekraanil tihti ja ohtralt. Mäng on soovitatav alates 18. eluaastast.

Nioh 2
HEA
Sügavad süsteemid
Väljakutsuv, kuid rahuldav lahing
Palju eneseväljendust
HALB
Vägagi sarnane esimesele
4

Platvorm(id): PS4
Ilmus: 13. märts 2020
Arendaja: Team Ninja
Väljaandja: Koei Tecmo
Ülevaade tehtud: PS4

Mängu saab osta siit:
osta_playstationosta_euronicsosta_amazon

Jäta oma kommentaar siia...